/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/01/25/11741132t1h0504.jpg)
Aasta kalaks valiti jõesilm, keda rahvasuus tuntakse ka suti nime all.
Aasta kalaks valiti jõesilm (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta kala valiti esmakordselt, ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning erinevate asutuste, organisatsioonide ja ühenduste osalusel, edastas ajakiri. Järgmisel aastal on kavas aasta kala valimiseks korraldada internetis suur rahvahääletus, kus saavad osaleda kõik huvilised.
„Eestil on olemas aasta loom, lind, puu, seen, lill, sammal, liblikas ja isegi muld, ent tänaseni polnud kordagi valitud aasta kala. Otsustasime selle lünga täita ja tegime otsa lahti,“ ütles ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask.
Tänav valiti aasta kalaks jõesilm (ladina keeles Lampetra fluviatilis), keda rahvasuus tuntakse ka suti nime all.
Kask märkis, et kunagi loeti silmu kalaks, seejärel sõõrsuuks ja ehkki tegemist pole luu- ega kõhrkalaga, käsitletakse teda seadustes juba mõnda aega taas kalana. Nii võib öelda, et silm on kalade hulgas tagasi. Lisaks saab jõesilm igapäevaselt teenimatult vähe tähelepanu, aasta kalaks valimine aitab teda laiemalt tutvustada.“
Jõesilm eristub teistest kaladest nii oma kerekuju kui ka toitumise ja eluviisi poolest. Siirdekalana veedab ta enamuse oma elust meres, aga kudema tõuseb jõgedesse ja ojadesse.
Jõesilmu püütakse põhiliselt sügiseti kuderände ajal merre suubuvatest jõgedest silmutorbikutega. Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu, ent jõesilmude kudemine on teada kokku 30 jões ja arvukates ojades.