/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/09/13/5828169t1h8aa7.jpg)
Möödunud aastal saadi hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi teravilja, seda on kolmandiku võrra vähem kui kui aasta varem.
Teravilja saagikus vähenes mullu kolmandiku võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teraviljasaak kokku oli 919 828 tonni, mida on 29,9 protsenti vähem kui aasta varem.
Teraviljasaagist moodustas 450 265 tonni nisu, 347 497 tonni oder ja 29 511 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 2913, otra 2509 ja rukist 2719 kilogrammi, teatas statistikaamet.
2018. aastal oli teravilja külvipind suurem kui aasta varem. Teravilja kasvatati 350 433 hektaril, mida on 6 protsenti rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 154 579 hektaril ehk 8,9 protsenti vähem kui tunamullu. Odra kasvupind suurenes 35,1 protsenti ja oli 138 485 hektarit. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 18,5 protsenti ja oli 10 854 hektarit.
Kaunviljasaak oli 70 966 tonni ehk 5,8 protsenti väiksem kui 2017. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1516 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 46 805 hektaril ehk 28,6 protsenti vähem kui 2017. aastal. Kaunvilja kasvupind on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud ja 2018. aastal toimus esmakordne vähenemine.
Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 113 595 tonni. 2018. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 72 683 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1563 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet. Seega saadi ka rapsi- ja rüpsiseemet hektarilt peaaegu kolmandiku võrra vähem kui aasta varem.
Kartulisaak oli 2018. aastal 88 434 tonni, mis oli 3 protsenti väiksem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli kokku 5205 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 16 990 kilogrammi kartuleid.