Eestlane unistab elust maamajas

Seda Saue vallas asuvat 237 000 eurot maksnud palkmaja vaadati Kv.ee kinnisvaraportaalis mullu kõige enam, 13 965 korda. Foto: KV.EE

Linnas on huvitavad töökohad, parem palk ja mugavused käe-jala juures, aga kui lasta mõte lendu oma unistuste kodu radadele, siis suur osa eestimaalasi eelistab maamaja kauni looduse keskel. Nii võib välja lugeda kinnisvara müügiportaalides kõige vaadatumate pakkumiste statistikast.

Vaadatavuse eesotsas on soodsamad majad, mida ise oma maitse järgi elamiskõlblikuks nokitseda saab. Lisaks püüavad pilku põnevalt sisustatud või väga erilised elamised, mille linke sotsiaalmeedias usinalt jagatakse. Aga loomulikult ka arvustatakse.

Kv.ee portaalijuht Tarvo Teslon räägib, et vaadatavuse edetabelisse jõuab palju huvitavaid kuulutusi, mille külastuste arv siiski otseselt müügile kaasa ei aita. „Pigem on need erandid, mis erinevate asjade kokkusattumisel silma paistavad,” sõnab ta. „Vahel on palju vaadatud miljonieuroseid maju, mille ostjaid on väga vähe, aga inimestel huvi suur.”

Kinnisvara24 portaali kuulutuste esikümnes olid mullu vaid majad. „Eelmisel aastal oligi majade vastu rohkem huvi kui teiste objektitüüpide vastu. See võis tuleneda sellest, et korterite hinnatõus oli proportsionaalselt suurem kui majadel,” seletab portaali tootearendus- ja turundusjuht Laura Tammeorg.

City24-s olid mullu kõige otsitumad korterid, järgnesid majad, mida otsiti ligi kaks korda vähem, alles seejärel maad ja majaosad, räägib City24 tegevjuht Karin Noppel-Kokerov. „Kindlasti pälvisid enim tähelepanu odava hinna või kauni interjööriga kodud. Nende hulgas omakorda ühe- ja kahetoalised korterid, mis on praegu kõige paremini kaubaks minev elamispind,” lisab ta.

Inimesed vaatavad kinnisvara tihti pelgalt uudishimust: millised kodud müügis või mis hinnaga teised sinu kodupiirkonnas kinnisvara müüvad.

„Kuna soovitakse võimalikult soodsa hinnaga kodu soetada, siis pigem kõige vaadatumad ei pruugi kärmesti turult minna,” ütleb Tammeorg. „Kõige kiiremini realiseeritakse soodsama hinnaga objektid. Tihti on palju vaadatud pakkumine lihtsalt silmale ilus või tõmbab objekti omanik tähelepanu. Samas kui üüriturule tuleb objekt väga hea hinnaga, siis seda ka palju vaadatakse ja klient leidub väga ruttu.”

Need, kel kodu juba olemas, hoiavad kinnisvaraportaale külastades end kursis hindade ja muu turul toimuvaga. „Kindlasti jõuavad kasutajad sinna ka uudishimust, kui müügis on mõni kuulsuse kodu või väga eriline elamine,” ütleb Noppel-Kokerov. „Üks põhjus on soov leida inspiratsiooni oma kodu renoveerimiseks või sisustamiseks. Kõige vaadatumad objektid ei pruugi kiiresti ostjat leida, sest tehinguni jõudmine sõltub mitmest aspektist: hind, asukoht ja sobivus. Aga mida vaadatum on kinnisvara, seda kiiremini see tõenäoliselt müüakse.”

Maamajad

Maapiirkondi silmas pidades tuntakse huvi talumajade vastu, mis asuvad kauni looduse ja põneva ajalooga kohas. Maju soovitakse nii perele eluasemeks kui ka suvekoduks, räägib kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi. „Väga moodne on osta vana talumaja ja see korda kõpitseda. See on eriti moes linnainimeste seas.”

Selliseid talumaju otsitakse Vähi sõnutsi Kagu-Eestis, eriti Setumaal, aga ka Mulgimaal ja mere ääres. Väga populaarne on alati Hiiumaa.

Tammeorg räägib, et maal on alati eelistatud objektid, mis asuvad veekogu ääres. Tahetud on Eesti väikesaared ja privaatsema asukohaga objektid, näiteks Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Huvi pakuvad ka kohad, kus on askeetlikud tingimused, naabrid asuvad mitme kilomeetri kaugusel ja saab end igapäevarutiinist välja lülitada.

Palju on müügis kortereid, mis asuvad endiste kolhoosikeskuste kortermajades. „See on keskkond, kust minnakse ära, sest tööd ei ole. Kui müük ei õnnestu, püütakse korter välja üürida kommunaalkulude maksmise eest. Pakkumist on sel turul üüratult palju rohkem kui nõudlust,” nendib Vähi.

Harva jõuavad sellise korteri üüripakkumised kinnisvaraportaali, enamasti käib see külapoe ees oleva kuulutustahvli vahendusel. Siiski pole pilt mustvalge. Oleneb asula arengust, leidub heal järjel asulaid, kus on tööd alustanud uued tootmisettevõtted ja tulija leiab nii töökoha kui ka lapsele lasteaia- või koolikoha.

Noppel-Kokerov kinnitab, et huvi tuntakse linnalähedaste asulate korterite vastu, mis on odavamad kui linnakorterid, kuid hea transpordiühenduse korral elukohana täiesti sobivad. Sama kehtib suurte linnade lähedal asuvate majade kohta.

„Üsna palju tahetakse elamiskõlblikke maakodusid, eelistatakse neid, kus vee- ja elektrisüsteem korras. Kui eestlane endale juba suvekodu otsib, peab see olema veekogu lähedal,” nimetab Noppel-Kokerov.

Suvekodud

Suvekodu otsimise aktiivsus sõltub palju ilmast ja aastaajast. Tammeorg räägib, et kevade saabudes kasvab huvi hüppeliselt. Kui juhtub olema lumeta ja pikalt pime talveaeg, siis on inimestel igatsus suve, valge aja ja suvekodu järele suurem, mistõttu vaadatakse sel ajal suvilapakkumisi aktiivsemalt.

Eelmisel aastal lisati kõige rohkem suvilate kuulutusi juulis ja septembris. Samuti vaadatakse juulis suvilate kuulutusi Kinnisvara24.ee portaalis kõige usinamalt. Haapsalu, Saue vald, Lääne-Harju vald ja Viljandi olid tahetud kohad.

„Kerkinud kinnisvarahinnad on tekitanud turule uue segmendi: noored pered, kelle jaoks aasta läbi elamiseks mõeldud maja hind on liiga krõbe, seetõttu ostavad nad esialgu suvila, mida saab hiljem ümber ehitada,” räägib Tammeorg.

Suvilaid otsitakse Noppel-Kokerovi sõnutsi kogu aeg, kuid eriti kevadel, kui soojad ilmad kütavad igatsuse oma maakodu järele üles. Samas on suvekodud City24.ee-s üks väiksema otsingute arvuga kinnisvaraliike. Kui vaadata eelmise aasta otsingustatistikat, siis näiteks jaanuaris otsiti kortereid 27 korda rohkem kui suvekodusid. „Eks see on loomulik, suvekodu on tänapäeval pigem täiendavaid väljaminekuid ja lisahoolt nõudev luksus, mida kõik endale lubada ei saa või ei taha,” pakub ta.

Enim tähelepanu saavad suvilad, mis jäävad suurematest linnadest kuni tunniajase autosõidu kaugusele. „Muidugi on suvilaostjate uudishimu tipus alati saartel pakutavad maakodud, aga populaarsed on ka Pärnu- ja Läänemaa mereäärsed paigad,” toob välja Noppel-Kokerov.

„Suvekodul on tähtis hind, kaugus püsivast elukohast ja veekogu lähedus. Vanemate elamukooperatiivide ja aiandusühistute juures mängib rolli, et need on linnale lähedal, välja arenenud taristuga ja maja saab kasutada aasta läbi elamiseks, samas pole hind nii kallis kui linnas asuvatel eramutel.”