Iga põllu peal talvel sõita ei tohi

Järva-jaani kandis liiklejad märkavad osade põldude ääres neil mootorsõidukitega liiklemise keelde ja on põllumehe rõõmuks ettekirjutustest kenasti kinni pidanud. Foto: Erakogu

Millisel põlluväljal võib lustida ja millisele sõites tood endale pahanduse kaela? Enne sõitmist tasub põllupidajalt küsida. Küsija suu pihta ei lööda, julgustavad Järvamaa põllumehed.

Talve saabudes kerkib igal aastal päevakorda teema: lumesaanide ja ATVga sõitjad viljapõllul. Loomakasvatusettevõtte Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa tõdeb, et ega põllul lõbusõidu tegijatega polekski muret, kui nood enne põllule minekut küsiksid, millisele võib. „Korralikult lumise valge vaibaga kaetud põllud pole ju sõitmiseks keelatud, aga kõige õrnemad on taliviljapõllud,” selgitab ta.

Talispordihuvilisena teab Kallakmaa, milline hasart tekib, kui näed head sportimisvõimalust. Ta pani juba sügisel põldudele, kus sõita ei tohi, üles sildid, muidu inimene ei tea, mis lume all kasvab. „Mul on juba sügisest värvilised sildid taliviljapõldudel tee ääres, kust võib tekkida tahtmine peale sõita. Ennetada tuleb, mitte tagantjärele tark olla ja rusikat vibutada,” on mehe tegutsemise põhimõte. Temal pole põldudel mootorsaanidega muret.

Põldudel sõidavad vaid need, kellega mehel on kokkulepe. Ta mõistab metsamehi, kel vaja ka oma töö teha. Kui pole muud väljasõidu võimalust, siis tulebki sõita viljapõllul. „Lepime kokku ja näitan, kus on põllul tehnorajad. Liiguvad mööda neid ja arvestan sellega, et nad sõidavad need laiemaks,” selgita Kallakmaa.

Sama meelt on Väätsa Agro OÜ juht Margus Muld: põldudel ikka võib talvel sõita, aga mitte kõikidel. Kui neilgi hakati sõitma väljadel, mis sõitmist ei kannata, uurisid põllumehed välja, kes seda teevad. „Helistasime ja leppisime kokku, kuidas saame koostööd teha nii, et meie oleme rahul ja nemad ka,” sõnab ta.

Kirgliku põllumehena mõistab Muld ka teiste kirge oma ala vastu. Silte neil põlluveerel väljas küll pole, kuid ta on valmis näitama põlde, kus võib sõita. „Oleme valmis andma lõbusõiduks rohumaad või kõrrepõllud, mis lähevad kevadel kündmisele.”

Põllumehele on vastukarva, kui sõidetakse taliviljapõldudel ja väärtuslikel rohumaadel. See võib kaasa tuua korvamatu kahju.

Muld usub, et suheldes saavad asjad korda. Ta soovitab kõigil, kel soov või vajadus põllul sõita, uurida, kelle oma põld on, ja küsida, mida omanik sellest arvab.

Jõgeva patrullpolitseinik Arsi Alavere räägib, et niipea, kui lumi maad katab ja pinnas kõvaks külmub, hakkab politseisse tulema teateid n-ö ratsanikest, kes maastikusõidukitega võõrast pinnast üles künnavad. „Neid teateid pole õnneks palju, aga ka üksikud juhtumid toovad maaomanikele kaasa suure kahju, mis võib küündida isegi tuhandete eurodeni,” ütleb Alavere.