Perefirma kasvatab Eestis defitsiitseid mahesigu

Mahemarketisse müüb Karmo Jürgenson liha rümpadena, lihameister töötleb kohapeal liha edasi. „Selline lahendus on mugav, sest saan oma toodangu eest õiglast hinda, samas on kliendil koht, kuhu saab iga kell tulla,” sõnab ta.

FOTO: Kristiina Kruuse

Lääne-Virumaa maheseakasvataja Karmo Jürgenson on Eestis üks väheseid, kellelt saab mahesigu. Nõudlus mahesealiha järele on suurem, kui tal pakkuda on, see on pannud mõtlema tootmise laiendamise peale. Tema sigade liha on müügil Eesti esimeses mahelihakarnis Mahemarketis, mis avati hiljuti ostukeskuses T1 Mall of Tallinn.

„Mahe sealiha on Eestis defitsiit, sest tootmiskulu on suur, kuid hinnad alles taastuvad seakatku tagasilöögist. Ka minul oleks praegu kasulikum müüa vili maha, selle asemel, et see sigadele sööta,” kõneleb Karmo Jürgenson, kes kasvatab suurema osa oma 200 mahesea söödast ise. „Aga mulle meeldib, et erinevalt viljakasvatusest on seakasvatuses kogu aeg tegevust. Ei ole nii, et müüd korraga kõik ära.”

Raskused õpetasid

Kui seakatku Eestisse jõudmise järel tahtis Karmo Jürgenson seakasvatusega lõpetada, siis praegu vaatavad nad koos elukaaslase Laura Pahkiga tulevikku pigem optimistlikult. Äsja sai valmis nende oma mahetapamaja, mis alustab tööd veebruaris, kui kõik load käes.

„Kasvatajale on suurim pudelikael mahetapamajade vähesus. Kui tuli seakatk ja oli tõsine mure, milline tapamaja võtab vastu mahesigu, sündis otsus ehitada oma tapamaja, et ei peaks nii hädavajalikus teenuses teistest sõltuma,” räägib Karmo Jürgenson. „Oma tapamaja annab kindluse ja stabiilsuse. Ei ole enam nii, et oled juba tapamaja suunas sõitmas, kui öeldakse, et tule hoopis ülehomme.”

Tavalised tapamajad ei taha Karmo Jürgensoni sõnul mahekasvatajaid jutule võtta, kuna kaasnevad täiendavad nõuded ja kontroll. „Neil on tööd niigi palju ja enamik ei soovi mahenõuetega kaasnevat lisakohustust võtta,” räägib ta.

Pood avab uusi võimalusi

Seni on Karmo Jürgenson müünud liha otse tarbijatele: sõitnud külmaautoga kliendi ukse taha ja viinud liha kohale. „Otsemüük on meid pinnal hoidnud ja aidanud üle elada kõige raskemad ajad. Inimestega suhelda on tore. Kui klient ütleb, et laps muud liha ei söö või ahjupraad tuli viimase peal hea, annab see indu juurde,” kõneleb ta.

Küll aga pole mõistlik teha selliseid kojusõite ühe tüki filee või kilo hakkliha pärast. Sellepärast on Karmo Jürgenson rahul, et nüüd saab tema liha osta ka Tallinnas Eesti esimesest mahelihakarnist.

Mahemarketisse müüb Karmo Jürgenson liha rümpadena, lihameister töötleb kohapeal liha edasi. „Selline lahendus on mugav, sest saan oma toodangu eest õiglast hinda, samas on klientidel koht, kuhu saab iga kell tulla,” sõnab ta.

Uued müügivõimalused ja oma tapamaja on pannud Karmo Jürgensoni mõtlema sigade arvu suurendamise peale. „Järgmised investeeringud on lauda laiendamine ja kuivati,” viitab ta tulevikuplaanidele. Tippajal oli Jürgensonil 300 looma, praegu 200. Kui palju võiks sigu rohkem olla, ei taha kasvataja prognoosida. „Selge, et mahesigu ei ole raske maha müüa. Suurkombinaat võtaks kohe tooraineks, aga kui nad ei taha maksta konkurentsivõimelist hinda, siis pigem kasvatan nii palju, kui ise maha müün,” räägib seakasvataja. „Mahesööt on kallis ja siga sööb ju palju, seega iga alla omahinna müüdud siga on paras kahjum.”

Vahe on tuntav

Mahe- ja tavakasvatuse sealiha vahe on Karmo Jürgensoni sõnul sedavõrd suur, et kui anda pimetestis maheliha maitsta, on ta kindel, et maitsja tunneb vahe eksimatult ära. Ostke Mahemarketi lihapoest hakkliha ja ostke supermarketist tavahakkliha ning tehke kodus kotlette. Sellise katse ainuke oht: pärast ei taha enam muud kui ainult maheliha.

Maitsevahe tuleneb sigade erinevast söödast ja kasvutingimustest. „Mahesiga sööb mahetoitu, sööt on GMO-vaba ja selle kasvatamisel ei tohi kasutada kunstlikke väetisi ega pestitsiide,” kirjeldab Jürgenson.

Erinevus on ka looma kasvamise aeg, maheseale ei anta nuumamiseks jõusööta. „Suurfarmis kasvab siga 4–6 kuud söödalisanditega. Meie mahesead kasvavad 7–8 kuud ehk loomulikus tempos,” võrdleb Laura Pahk. Samuti pole mahekasvatuses lubatud loomadele ennetavalt anda antibiootikume. „Mahesiga võib antibiootikume saada ainult siis, kui ta on haige ja tal on ravi tõesti vaja. Pärast antibiootikumikuuri on ette nähtud topeltpikk müügikeeluaeg, et ravi saanud looma liha ei jõuaks kliendini.”

Seetõttu on maheliha on kallim kui tavatoodang. „Hinnavahe on 30–40 protsenti, kuigi tootmiskulud erinevad julgelt poole võrra,” märgib Karmo Jürgenson. Ta soovitab, et alati ei pea ostma kallimat sisefileed, tasub proovida muidki tükke. „Näiteks abaliha on selgelt alahinnatud, kuigi see on magus, mahlane ja samas taine. Meie enda üks lemmik on triibuliha. See on ka paljude laste lemmik,” julgustab seakasvataja proovima.

Maheseakasvatus on Jürgensonide jaoks kogu pere ettevõte. Karmo Jürgenson hoolitseb sigade eest ja kasvatab vilja, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis lihatehnoloogiat õppinud pereema Laura Pahk tegeleb paberimajandusega ning koos ühendavad kaasad jõud liha turustamisel. Pere 6aastane poeg on põllutöödel kaasas käinud beebist peale ja 9aastane tütar on kindel, et hakkab tulevikus loomadega toimetama, miks mitte veterinaarina.

Eesti esimene mahelihakarn avardab lihavalikutBaltimaade suurim mahepood ja -kohvik Mahemarket avas hiljuti Eestis esimese mahelihakarni uues ostukeskuses T1 Mall of Tallinn. Tootjatele annab see võimaluse jõuda lihaga suurema tarbijaskonnani ka siis, kui endal liha töötlemisvõimalus puudub, sest pood ostab liha sisse rümpadena ja kaupluse lihameister lõikab kohapeal kliendile valmis meelepärase tüki.

Mahemarketi üks eestvedaja Tiiu Saks on mahekaubandusega tegelenud üle 15 aasta ja ütleb, et napp mahelihavalik on seni olnud Eesti mahekaubanduse üks kitsaskoht. „Kuna Eestis pole ühtegi mahelihapoodi, tegime uude Mahemarketisse oma lihakarni, et saaks pakkuda suuremat valikut värsket liha,” ütleb ta.

Kogu lihavalik on Eesti mahekasvatajate toodang, osta saab lamba-, veise- ja sealiha. „Poe varustamine eeldab head koostööd tootjatega ja meil on hea meel, et suudame pakkuda sedavõrd suurt valikut Eesti maheliha,” räägib Tiiu Saks. Maheliha tarbijaskond on Eestis kasvamas, ostjad teavad järjest paremini, mis vahe on mahe- ja tavatootmisel. „Meie klientide seas on palju neid, kes on veendunud, et lapse toit võiks olla mahe nii palju kui võimalik.”

Peale kaupluse avas Mahemarket hiljuti uues ostukeskuses üksnes mahetoitu pakkuva buffet-kohviku, mis on esimene niisugune mahetoitu pakkuv söögikoht Eestis. „Eriline defitsiit on olnud maheliha, kuid tänu sellele, et meil on poes oma lihakarn, saame kohvikusse maheliha sealt,” selgitab Tiiu Saks. „See on peamine põhjus, tänu millele saime avada söögikoha, kus kogu tooraine on mahe.”

Populaarne

Tagasi üles