Maal elamine vajab pealehakkamist

Silvi Lukjanov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaalt Muraka talust sõidab Merit Sarv ühel päeval nädalas Tallinna klientidele mune müüma iga ilmaga, sest seda linnapäeva vajab perenaine mitte ainult sissetuleku pärast.
Järvamaalt Muraka talust sõidab Merit Sarv ühel päeval nädalas Tallinna klientidele mune müüma iga ilmaga, sest seda linnapäeva vajab perenaine mitte ainult sissetuleku pärast. Foto: Silvi Lukjanov

Neli aastat tagasi tehtud otsust kolida kolmelapselise perega Tallinnast Kesk-Eestisse talumajja peab pereema ainuõigeks. Kui jagub pealehakkamist, saab igal pool hakkama, teab kanamune Tallinnas müümas käiv ja talus massaaži pakkuv naine.

Oli 2015. aasta sügis, kui Merit Sarv koos elukaaslasega otsustas müüa maja Tallinna ja asuda elama Türi valda Kolu külla Muraka tallu. Naine pidas Tallinnas teiseringirõivaste äri, kui elu tõi noore pere ellu sündmusi, mis sundisid valima, kas jääda linna või kolida maale. „Kahte maja polnud mõistlik ülal pidada ja pärast pikki arutelusid otsustasime maamaja kasuks,” räägib Merit.

Rõivaäri sulas kokku

Algselt tõi naine oma rõivaäri ka maale, sest nii tundus majanduslikult mõttekas. Isegi kui ta kaotab Tallinna kliendid, nägi ta tol sügisel maal paremat tulevikku. Tänavu jaanuaris tõdeb Merit Sarv, et kuitahes raske ka on olnud, pole olnud kahtlemishetke, et läheks linna tagasi. „Elu maal pole ainult lust ja lillepidu, nõudnud parajalt pealehakkamist, kuid maale tulek oli ainuõige otsus, ” kinnitab ta.

Maale tulles elatusallikana paistnud teiseringipood on tänaseks suletud. Maainimene ei tule teise talu hoovi riideid ostma. „Punnisin mis ma punnisin reklaamiga sotsiaalmeedias ja ajalehtedes, kuid rõivaäriks polnud koht õige. Ka asukoht Türi-Tallinna maantee ääres ei toetanud seda,” nendib ta. Klientide hulk jäi pärast esimese aasta vau-efekti aina väiksemaks ja ruumidele tuli leida uus otstarve. „Ma pole seda tüüpi, et jään nukrutsema ja ettevõtjast elukaaslase ülalpeetavaks. Hakkasin kanu kasvatama. Stanged ja stendid viskasime välja ja rõivapoes on nüüd Meriti linnukasvatus.”

Linnukasvatus sobib maale hoopis enam, selles veendus naine üsna kiiresti. Munakliente keerab maantee ääres oleva sildi peale palju rohkem hoovi, nädalavahetusel kohe eriti ohtralt. Kuid ainult neist üks maapere ära ei ela. Tegusa naisena on ta seda meelt, et aktiivne olles saab hakkama igal pool ja ellujäämise soov teeb ka leidlikuks. Nii lõikab tema oma pealehakkamisega kasu linnast ja sealsetest tutvustustest, sest põhiline munaklient on perel siiski Tallinnas. Neljapäeviti sõidab Sarv marsruudil Rapla-Kohila-Tallinn-Peetri-Uuesalu, kaasas 250–350 karpi oma vabapidamisel kanade munadega, lisaks aiasaadustest valmistatud siirup ja muud talus toodetud kaubad, need viib ta otse kliendile.

See neljapäevane ring sobib naisele väga, sest ta on loomult suhtleja ja vajab seda ühte päeva linnamelu ja suhtlust. „Tallinna päev on küll raske ja pikk, aga mulle väga vajalik vaheldus maaelule. Naudin kojujõudmist, aga ootan ka järgmist neljapäeva, et jälle minna. Kliendid, kellele mune viin, on sedavõrd mõnusad ja jagavad ohtralt kiidusõnu. Vajan neid kui hingetoitu väga-väga,” tunnistab ta.

Et Merit Sarv on loomult perfektsionist, asus ta linnukasvatusteadmisi omandama kodutalust 30 km kaugusele jäävas Järvamaa kutsehariduskeskuses. Seda neljanda lapse ootuse ajal ja lõpetas juba väikese lapse kõrvalt. „Olen lindude kasvatuseks vajaliku viienda kutsetaseme tunnistusega linnukasvataja. Nii nagu peab. Mulle on tähtis, et saan kindlalt öelda – tean, mida teen,” kinnitab ta.

Kuigi linnukasvatusega toob naine perre arvestatava sissetuleku, polnud sellestki pealehakkamist täis 35aastasele naisele piisavalt. Ta leidis linnukasvatuse ja nelja lapsega pereelu kõrvalt veel aega õppida massaaži. „Tahtsin õppida massaaži, et osata seda teha elukaaslasele ja aidata ema.” Eelmisel suvel tuli naise teele AromaTouch massaaž, see on tehnika, mis töötab aroomi ja puudutuse põhimõttel.

Et teraapiaõlide oskuslik kasutamine parandab ja taastab psüühilist ja füüsilist tervist, tahab Merit sedagi oskust nüüd teistega jagada. Esimesed kliendid on väga rahul. Merit loodab, et Muraka talu imelisse õhkkonda tema käte alla massaažilauale leiab peagi tee rohkem inimesi. Ise ta kaheksa õli baasil aroomi ja puudutuse massaažist küll osa ei saa, kuid naudib teistele pakkumist. „Naudin seda, et klient valib mind massööriks. Olen selle eest väga tänulik ja näitan seda massaaži tehes välja. Kliendi tänu on minu hingepalsam, vajan seda kui toitu.”

Mitme lapse emana teab ta omast käest, kui vajalik on teinekord tulla ja võtta üks tund ainult iseenda jaoks. „AromaTouchi meetod aitab tasakaalustada ja stimuleerida närvisüsteemi. See hetk endale annab pärast palju rohkem ka teistele,” teab ta. Ta toonitab, et füüsilist ja emotsionaalset stressi vähendav ja kehafunktsioone toetav massaaž sobib kõigile.

Hoolimata kõigest, mis elu toob ja annab, on nende pere maale tulnud selleks, et jääda. Neil on kombeks kohaneda ja kohanduda. Ka maal olevate transpordivõimalustega, mis on hoopis teised, kui olid linnas, kus pere elas kümme aastat.

Nemad saavad hakkama ühe autoga. „Elukaaslane viib hommikul oma ettevõtluse toimetamistele sõites ka lapsed lasteaeda. Laupa koolis käivale koolilapsele käib koolibuss järele koduhoovi,” räägib naine. Buss tooks vanima poja koolist ka tagasi, kui seda oleks tarvis. Kuna poisil on iga päev Türi linnas trennid, läheb ta sinna otse koolist liinibussiga. Nii naaseb pereisa õhtul poole kuue paiku koju koos kõigi lastega. Pereema sõnutsi on maal elades kõik organiseeritav ja vaid suhtlemise küsimus. „Ka kohaliku omavalitsusega, Türil küll,” lisab ta.

Kartus avatud talude päeva ees

Eelmisel aastal osales pere avatud talude päeval. Esimest korda ja Sarve sõnutsi suure hirmuga. Seda suurem oli pärast rahulolu. „Olen tänulik kõigile 700 inimesele, kes Muraka talust sel päeval läbi astusid,” lausub ta. Hea asukoht Türi-Tallinna maantee ääres pani läbi astumiseks peatuma ka paljud võõrad. Mõnest on saanud püsikliendid. Naine on kindel, et sel aastal osalevad nad uuesti ja juba igasuguse hirmuta. Ka sõpradest meeskond kavandab juba puhkust selle järgi, millal on avatud talude päev.

Sõprusringkond on perel jäänud samaks nagu Tallinnas elamise ajal. Selle vahega, et nüüd saadakse kokku vaat et rohkemgi, sest paljudele meeldib tulla nende maakoju. Seal on lai valik aktiivse puhkuse võimalusi nii vanematele kui ka lastele. „Sõpruskonnaga on liitunud huvitavaid inimesed siit piirkonnast ja needki kuidagi siiski Tallinnaga seotud. Meid ühendab justkui linnast maale elama tulek,” lausub ta naerukurruga suunurgas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles