Pillerkaaritav põud noppis vasikaid
24. jaanuar 2019, 07:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaeluministeerium edastas hiljuti pressiteate, et hoolimata põuaga kaasnenud probleemidest piimatoodang Eestis suurenes. Järeldus tugineb kolme kvartali ülevaatele, mille alusel toodeti mullu üheksa kuuga 610 600 tonni piima rohkem võrreldes eelneva aasta sama ajaga. Põhjusena nimetab maaeluminister Tarmo Tamm piimalehmade arvu ja produktiivsuse kasvu.
Raportteatega võrreldes vaatab argielu meile otsa teisiti. Lausa tapjapäikeseks nimetatud taevakeha kahandas viljakasvatajate lootuse kõrval palavusest stressis lehmade piimaandi ja mõjutas nende tiinestumist.
Riigi ühe tippmajandi, ligemale 1300pealist lüpsikarja pidava osaühingu Vändra loomakasvatusjuht Ene Vaakmann nendib, et piimatoodangus oli neil läinud aastal väike tagasilöök. Kui 2017. aasta lõppes osaühingus keskmise toodanguga 12 400 kilo piima lehma kohta, siis mullu langes keskmine väljalüps ligemale 400 kilo võrra ehk 11 997 kilo peale. See omakorda võrdub miinusega piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud põllumajandusettevõtte rahakotis. Seda enam, et ventilaatorid huugasid Sõõrike suurlaudas hommikust õhtuni, et loomad saaksid veidigi jahutust.
Tagasilöögid
„Kogu piimatoodangu langust ma kuuma arvele ei kirjuta, sest tagasilööke oli möödunud aastal natukene rohkem,” nendib Vaakmann. „Näiteks vasikaootele jäänud lehmadel esines pärast kuumaaega aborte, oli ka mõni surnultsünd ja lehmade ootamatut surma, vanematel loomadel ilmnesid südameprobleemid, tekkis kopsuturseid.”
Hea toodanguga piimakarjas on iga looma kaotus suur mure, mida osaühing leevendab, jättes müümata tiine noorkarja. Lehmikud, kelle esimene laktatsioon jääb sellesse kevadesse, kasvavad oma karja täiendusena. Suurtootmise juures püsib suuretoodanguline lehm karjas keskeltläbi kolm laktatsiooni, kuigi osaühingu Sõõrike farmis on seitse või kaheksa vasikat toonud piimaandjaid, aga loomakasvatusjuhi ütlemise järgi on need „juba õrnakesed, sest on endast nii palju välja lüpsnud”.
„Suurtootmises on lehm tootmisvahend, aga meie proovime nii, et me ei muutuks mingiks kombinaadiks ja oleksime ikkagi suur lüpsifarm, see on loomadele ja endalegi hea,” sõnab Vaakmann, kel on pikk töökogemus lüpsikarja ja loomapidamisega.
Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast. See tähendab, et mida korralikum on nende sööt, seda parem. Läinud aastal kratsisid söödavarujad kukalt juba lehekuus, sest esimene niide ei andnud oodatud silosaaki ja teise niite ajaks jäi ädal kõrbekuivuses kasvamata.
„Sööda saime varutud kolmandast ja neljandast niitest ning maisisaak oli parem, kui lootsime, nii et kevadeni elame ära,” räägib Vaakmann. „Aga erinevus viletsa suve tõttu on see, et meil jääb igal kevadel päris palju toitu tagavaraks, kuid sel aastal ei jää.”
Soodne suvi maisile
Maisile oli troopiline suvi soodne, Vändra osaühing kastavas lõunamaist silokultuuri paarisajal hektaril ja sai koristusajal hektarilt vastu ligemale 30 tonni väärtuslikku söödalisa oma veistele. Niipea kui maisisilo läks söödaks, hakkas piimatoodangki kosuma.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko möönab, et kuigi põllumajandussektori ülevaates peetakse piimakarjade vähenemise üheks põhjuseks pikka põuda, siis see arv kahaneb nendegi võrra, kes on lõpetanud tegevuse piimanduses. Bulitko arvates võib põud olla ajend, aga farme on likvideerinud omanikud eri põhjustel. Näiteks on nende hulgas farme, millesse omanik ei ole investeerinud, eeldusel, et peagi lõpetab, või on probleeme vanusega, sest üks põlvkond lõpetab ja teine ei võta seda üle, jätkates teravilja või muu suunaga.
Jõudluskontrolli andmed selguvad 15. veebruariks ja Bulitko loodab, et jääb ikkagi 80 000 lüpsilehma selle aasta 1. jaanuari seisuga jõudluskontrolli, aga see on juba väga kriitiline lehmade arv, sest Eestis on piimakarjakasvatamise eeldused palju suuremad.
„Maailmas on karjade arvu languse suund, sest karjad lähevad suuremaks, aga loomapidajate hulk väheneb,” märgib Bulitko.
Eesti piimakari on väga hea tootlikkusega, mitu karja lüpsab üle 11 000 kilo piima lehma kohta keskmiselt, parima karja aastatoodang on juba üle 13 000 kilo.
„Sööda kvaliteet mõjutab toodangut. Eelmisel aastal oli mais suurettevõtete jaoks väljapääs, sest esimene niide oli väiksem kui tavapärane, teine niide oli paljudel peaaegu olematu. Olen rääkinud söödafirmade esindajatega, kes müüvad söödakomponente, nemad ütlevad, et farmerid on läinud teadlikumaks,” räägib Bulitko.
Vanasõna ütleb, et aastad pole vennad, aga kui põuased suved korduvad, tuleb hakata sellesse sobivaid kultuure kasvatama, näiteks maisi, kuid seegi taim tahab vett. Peab vaatama looma heaolu pikas perspektiivis ja paigaldama farmidesse ventilaatorid.
„Kuumus mõjutab loomade taastootmist, sest nende tiinestumine ei ole tavapärane,” tõdeb Bulitko. „Üle Eesti on seemendatavate lehmade populatsioon vähenenud, mis tähendab, et sellist kasvu, nagu maaeluministeerium on prognoosinud, piimandussektoris ei tule.”
Pärnumaa eripära
Tõuloomakasvatajate ühistust vaadates eristub Pärnu maakond teistest sellega, et siin on avatud uusi farme, suundumus on piimakarja suurenemisele ja loomi on vaja juurde hankida, sest tühjad investeeritud lehmakohad ei ole mõttekad.
Riigi suurimas maakonnas tegi piltlikult öeldes lindilõikamise otsa mullu lahti Mätiku talu Lääneranna vallas, kus avati Eesti esimene spetsiaalselt mahetootmiseks ehitatud 300kohaline robotlüpsilaut. Omal ajal alustas talu tegevust kolme lehmaga, nüüd on vastses farmis üle 80 lüpsilehma. Lõppenud aastale tagasi vaadates ütles Mätiku talu perenaine Helga Pikkmets, et neil on väljas käiv kari ja kui vihma ei tule, siis isegi soomaa ei anna loomadele vajalikku kõhutäidet.
Mullused piimakilod on veel kokku võtmata, kuid üle-eelmisel aastal oli talukarja keskmine väljalüps 9000 kilo ringis lehma kohta.
„Ei oska öelda, kui palju mõjutas põud piimakogust, sest toodangut mõjutas ka loomade ületoomine vanast laudast uude ja kohavahetusega kaasnenud stress,” mainis Pikkmets, kes eelistab Eesti holsteini tõugu karja nagu enamik maakonna loomakasvatajaid, aga Mätiku talu karjas on missioonitundest ka kolm Eesti maatõugu veist.