Aknalaual kasvab vürtsikas terviseturgutaja

Mõne põneva tšillipipra taime võib soetada poest, aga seda saab ka ise seemnest kasvatada.

FOTO: Tiit Efert

Maitsetaimede kõrval võiks köögiaknal kasvada mõni piprataim, peale silmailu annab pipar roogadele vürtsikust ja turgutab tervist.

Vürtspiprad sobivad hästi köögivilja-, kartuli-, liha-, pasta- ja riisitoidu sisse. Jahvatatud pulbrit võib kasutada segus koos jahvatatud kuivatatud majoraani, pune, aedliivatee, basiiliku, loorberi, muskaadi, koriandri või küüslauguga.

Vürtspaprika kuulub karri koostisesse. Kalasupi sisse pane vürtspaprikat vähem, praetud kala ja hautiste korral ainult kastmele. Linnupraele soovitatakse lisada seda koos tähtaniisi ja küüslauguga 10–15 minutit enne toidu valmimist. Väikeses koguses koos tilli, peterselli, peenestatud noore naadi ja nõgesega sobib vürtspaprika hästi omleti ja munatäidise maitsestamiseks.

Väga atraktiivse välimusega on linnupipar, mis võib kasvada 15–30 sentimeetri kõrguseks väikeseks põõsaks. Olenevalt sordist on viljad (botaaniliselt mari, rahvakeeles piprakaun) ümmargused kuni teravkoonusjad, valminuna helekollased kuni korallpunased. Ühel põõsal võib olla korraga 150–750 vilja.

Cayenne’i pipar

Toas kasvatamiseks sobib Cayenne’i pipar (Capsicum frutescens), mis pärineb Lõuna-Indiast ja Jaava saarelt. Viljad on 1,5 sentimeetri pikkused ja küpsenult kollast või oranži värvi. Lähedane liik on tšillipipar, mis pärineb Lõuna-Ameerika kirdeosast ja kasvab seal mitmeaastase rohttaimena. Nimetatud liikide viljad korjatakse, kuivatatakse ja jahvatatakse koos seemnetega pulbriks ning saadakse linnupiprast veelgi krehvtisem vürts.

Cayenne’i pipar on apteegist saadava radikuliiti leevendava pipraplaastri põhikomponent. Cayenne’i pipra maitset ei ole toidu esmasel maitsmisel tunda, põletav maitse tuleb alles hiljem. Sellepärast tuleks seda toidule pigem vähem kui rohkem panna, lasta veidi seista, uuesti maitsta ja alles siis juurde lisada.

Linnupipar

Linnupipar on väikeses koguses hea seedetrakti tugevdaja ja puhastaja. Linnupipra bioaktiivsed ained pärsivad hästi jämesooles paiknevat patogeenset mikrofloorat. Just kõhunakkuste vältimiseks kasutataksegi seda soojadel maadel ohtrasti toidu vürtsitamiseks.

Vastunäidustatud on linnupipar haavandtõve, gastriidi, enteriidi, seedeelundite põletiku ja kõhunäärmehaiguste korral. Suures annuses kasutamine võib põhjustada südamekloppimist.

Gripi peletamiseks aseta tassi tükike kaneelikoort ja üks kuhjas noaotsatäis jahvatatud linnupiprapulbrit. Vala peale klaas keeva vett, lase kaane all jahtuda, magusta meega ja joo väikeste lonksudena korraga ära.

Kurgu kuristamiseks võta 1 kuhjas sl kuivatatud linnupiprapulbrit, 8 g kuivatatud petersellilehti, 8 g kuivatatud aedsalveid, 10 tera nelki ja 500 g õunaäädikat. Segu hoia kaks nädalat toatemperatuuril pimedas kohas, kurna ja vala pudelisse. Hoia külmikus. Kurgu kuristamiseks võta 1 tl tõmmist tassi sooja vee kohta.

Pipranaps

Väike pipranaps on ammu tuntud kõhurohi, mis parandab seedimist, tõstab söögiisu ja hävitab halvad mikroobid. Samas tasub teada, et kõhunäärmepõletiku ehk pankreatiidi korral võib selline ravi lõppeda haiglassemineku, kui mitte hullemaga.

Pipranapsu valmistamiseks lisa 0,5 liitrile viinale 50–60 g suhkrut ja 2–3 täiesti valminud värsket linnupiprakauna. Pudel tõsta kaheks nädalaks toasooja pimedasse kohta.

Populaarne

Tagasi üles