Teadlased hakkavad uurima põllumulla seeneelustikku

Taimeökoloog Inga Hiiesalu räägib, et põllumuldade seeneelustiku uurimise projekt kestab kaks aastat. Sel aastal kogutakse mullaproovid umbes sajalt tootmispõllult ja sajalt püsirohumaalt.

FOTO: Tanel Vahter

Teil on põllu- või rohumaa ja tahate teada, kes seal mullas elavad ja kas teie muld on naabriga võrreldes paremas või halvemas seisus? Nüüd on selleks võimalus.

Nimelt hakkavad Tartu Ülikooli (TÜ) taimeökoloogid koostöös Eesti Maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning Põllumajandusuuringute Keskusega uurima Eesti põllumuldades elavaid seeni.

Kaheaastase projekti käigus soovivad teadlased koguda mullaproove eri majandamisviisiga põldudelt üle Eesti, et teha kindlaks, millised seened seal elavad. Selleks kasutatakse uusimaid DNA-põhiseid meetodeid, mille abil määratakse unikaalsete geenijärjestuste alusel mullas elavate seente liigiline koosseis. Seejärel analüüsitakse seoseid rakendatud maaviljeluspraktikaga.

TÜ botaanika osakonna teaduri Inga Hiiesalu sõnul on alanud uuring unikaalne. Kuigi Tartu Ülikooli teadlased on globaalse mullaelustiku uurimises teaduse eesliinil olnud juba aastaid, on selliseid kogu riiki hõlmavaid põhjalikke mullaorganismide uuringuid maailmas tehtud vähe.

„Mullas elavate organismide mitmekesisus on jahmatav,” ütleb Hiiesalu. „Ühes peotäies mullas võib leiduda miljardeid organisme ja tuhandeid liike. Orgaanilise aine lagundajatena, mükoriisa moodustajate ja patogeenidena on seened tähtsad nii looduskeskkonna toimimisele kui ka põllumajandusele. Nii sõltub näiteks kõdu lagunemine, erosioonikindlus, toitainete kättesaadavus ja taimede vastuvõtlikkus haigustekitajatele mullas leiduvate seente tervisest ja mitmekesisusest.”

EMÜ mullateaduse professor Alar Astover räägib, et mulla kvaliteedi tagamiseks on praktikasse üha enam juurdumas uued lahendused, olgu selleks siis maheviljelus või keskkonnasäästliku majandamise viisid, kuid praegu puudub objektiivne võimalus hinnata nende rakendamise mõju mullaelustikule. „Üks projekti eesmärk on luua mulla bioloogilise seisundi hindamise alus,” sõnab ta.

Vastastikku kasulik

Et uuring edukas oleks, on mõistagi tähtis hea kontakt põllumeestega. Hiiesalu sõnutsi on alanud projekt teaduslikult väga põnev, kuid selle suurim väärtus seisneb siiski praktilises kasus põllumehele.

„Seetõttu loodame saavutada hea kontakti praktikutega, et tulevikus saaks lisaks mulla keemilistele parameetritele ka mullaelustikku oma igapäevastes otsustes arvesse võtta ja temaga targalt ringi käia,” selgitab ta.

Proovivõtmise alade valimine on hoolimata talveilmast juba alanud. Põllumajandustootjate huvi ja suhtumine teadlaste ettevõtmisesse on olnud äärmiselt positiivne.

„Oleme leidnud juba päris palju inimesi, kes soovivad oma põldude mullaelustikust rohkem teada saada, ja see teeb suurt rõõmu,” ütleb Hiiesalu. „Meile näitab see, et põllumehed on igati ärksad ja teadmishimulised, soovivad loodusega paremini arvestada ja on huvitatud koostööst teadlastega.”

Oma põlde võivad pakkuda kõik maaviljelusega tegelevad põllumajandustootjad. Uuritakse nii põllumuldi kui ka rohumaid, seetõttu on valimisse oodatud teraviljapõllud, püsirohumaad ja poollooduslikud rohumaad.

Samuti tahetakse haarata põhilisemaid maaviljelusviise, näiteks mahetootmist ja eri mullaharimispraktikaid, aga ka klassikalisi tavatootmispõlde. „Nii saame anda tootjale infot, kuidas on tema põllul elavate seente mitmekesisus võrreldes teiste sarnase viljelusviisiga põldudega,” seletab Hiiesalu. „Lisaks sedagi, kas mullaelustiku mitmekesisus võiks olla parem ja milliste viljelusviisidega seda saavutada.”

Miks vaja teada

Miks üldse on vaja teada, mis mullas toimub? „Tihtipeale mõtleme mullast kui millestki, mis on iseenesest olemas,” tõdeb Hiiesalu. „Tegelikkuses võib viljaka mulla teke võtta tuhandeid aastaid ning looduses on muld ja selles sisalduvad toiteained äärmiselt hinnaline ressurss. Ka inimkonnana võlgneme oma praeguse arengutaseme ja rikkaliku toidulaua eest tänu mullale.”

Paraku on inimene võimeline tuhandete aastatega loodut teadmatu kasutamisega kiiresti rikkuma. Erosioon, hapestumine, orgaanilise aine kadu ja mullaelustiku vaesumine on praegu maailmas laialt levinud probleemid, mis võivad muuta toitu tootvad mullad viljatuks kõrbeks.

Eestis meil kuskil nõnda nukrat olukorda veel ei ole, kuid kuna mullaelustik on mulla tervise seisukohast oluline, on tähtis teada, kuidas praegune maakasutus seda mõjutab.

Mahe- ja tavapõld

Nagu öeldud, soovitakse korjata mullaproove eri majandamisviisiga põldudelt. Tavainimeste seas on levinud arvamus, et mahepõllu mullas kihab elu, aga suurtootmise põllu muld on kurnatud ja taimed kasvavad vaid tänu mineraalväetistele.

Hiiesalu märgib, et nii mustvalge pilt siiski ei ole. Mahetaimekasvatuse põhimõtete kohaselt ei kasutata taimekaitsevahendeid ega tehislikke väetisi ja peetakse silmas looduses toimivaid seaduspärasusi.

„Seega võiks parimal võimalikul viisil rakendatud maheviljelus olemuslikult olla mullaelustikule kasulikum, kui seda on tavaviljelus, ja seda kinnitavad ka varasemad teadusuuringud. Öelda aga, et üks on teisest alati parem, kindlasti ei saa,” rõhutab ta. „Näiteks võib teadlikult ja oskuslikult, mullaelustikuga arvestav tavatootmine olla loodushoidlikum, kui seda on halvasti ellu viidud sertifitseeritud mahetootmine.”

Mõlemal juhul on põllumajandustegevuse kõige väärtuslikum sisend muld, see kehtib ühtmoodi nii mahedas kui ka tavatootmises.

Tulemused järgmisel sügisel

Põllumuldade seeneelustiku uurimise projekt kestab kaks aastat. Sel aastal kogutakse mullaproovid umbes sajalt tootmispõllult ja sajalt püsirohumaalt üle Eesti. Sedasi saab iga piirkonna mullastiku ja keskkonnatingimuste juures tuletada nii hea mullaelustiku mitmekesisuse (rohumaadel) kui ka maaviljeluse käigus kujunenud mullaelustiku mitmekesisuse (tootmispõldudel) ja hinnata, kas see on keskmisest parem või halvem.

„See on põnev info nii meile kui loodetavasti ka põllumehele,” sõnab Hiiesalu. Tulemused saab kokku võtta pärast ulatuslikke laboratoorseid ja arvutuslikke analüüse, millega loodetakse ühele poole saada tuleva aasta sügisel.

Kes soovib oma põllu mulda teadlastele uurida pakkuda, võib soovist teada anda e-posti aadressil inga.hiiesalu@ut.ee.

Populaarne

Tagasi üles