Aialindude toitmist ei tohiks enne kevadet lõpetada

Linnumaja Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaagentuuri teatel pole aialindude toitmine tingimata vajalik, kuid kui seda on juba alustatud, ei tohiks enne kevadet lõpetada.

Kui kord on juba lindude toitmisega alustatud, ei tohi seda kergekäeliselt pooleli jätta, sest kohale meelitatud linnud võivad loodusest toidu hankimisel hätta jääda, kui nad ühel päeval keset külma talve enam tavapärasest kohast toitu eest ei leia, ütles agentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Olavi Vainu pressiesindaja vahendusel.

Kui tõesti peab juba alustatud toitmise mingil põhjusel katkestama, tuleb seda teha järk-järgult toidu kogust vähendades, et linnud harjuksid mujalt loodusest toitu hankima.

Aialindude põhitoit tuleb loodusest ja inimese poolt antav on neile vaid täiendav toit, mida ei pea tingimata andma, sõnas Vainu. Eestisse talveks kohale jäävad linnud on kohastunud loodusest ise toitu leidma ja need linnuliigid, kes ei ole meie talvega kohastunud, rändavad soojematele aladele.

Toitmise võib kevadel lõpetada siis, kui püsivad külmad on möödas, kindlasti hiljemalt aprilli esimesel poolel.

Aialindude toitmine pole neile ohtlik, kui seda teha õigesti ja lisasöötmine võib raskematel talvedel oluliselt tõsta siinsete lindude ellujäämist. Lindude toitmisega alustamiseks on õige aeg on siis, kui kestev püsiv külm ja/või lumikate on saabunud ehk teisisõnu siis, kui korralik talv on kätte jõudnud. Kui toitmisega alustada liiga vara, võib see rändele veel mitte asunud linde meelitada kohale jääma.

Hea ja õige toit on paljudele liikidele traditsiooniline tihasepekk või rasv, samuti sobivad igasugused seemned – näiteks päevalilleseemned.

Oluline on, et sööt oleks maitsestamata ja ei oleks riknenud. Mingil juhul ei tohi see olla soolane või vürtsikas. Mõned liigid, nagu näiteks rästad, söövad hea meelega ka puu- ja köögivilju. Samuti sobivad lemmikloomapoest hangitud spetsiaalsed lindude segud.

Toitmise võib kevadel lõpetada siis, kui püsivad külmad on möödas, kindlasti hiljemalt aprilli esimesel poolel.

Senine pehme talv ja jäävaba meri on võimaldanud tuhandetel veelindudel meie vetel paigal püsida. Viimasel ajal saabunud külma tõttu on veekogud kiiresti jäätuma hakanud ja laienev jääkate sunnib nüüd veelinde lõuna ja lääne poole soojematele vetele rändele asuma. See kõik on asjade loomulik käik ja rändamine on lindudel aastatuhandete jooksul välja kujunenud. Loodusest ja lindudest hooliv inimene ei tohi sellele vahele segada.

Oluline on veelinde mitte hakata saiaga söötma. See vähendab veelindudel rändeinstinkti ja samas jäävad külmade jätkudes veelinnud ikkagi hätta, kui kõik veekogud kinni külmuvad. Kui mõni väike veeala jääbki kusagil jäävabaks, ei suuda sinna toiduga meelitatud suur hulk luiki ennast ära toita ja ammugi ei suuda seda teha ka inimene. Lisaks sellele on toitmiseks kõige sagedamini kasutatav sai veelindudele täiesti sobimatu toit, mis rikub nende seedeorganid.