Väärtusliku põllumaa reform langeb riigikogu menetlusest ilmselt välja
23. jaanuar 2019, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu maaelukomisjon otsustas teisipäevasel istungil mitte saata väärtuslikule põllumaale kasutuspiirangud seadvat eelnõu teisele lugemisele ning seega kukub eelnõu tõenäoliselt riigikogu menetlusest välja, vahendab ERR-i uudisteportaal.
"Täna kuulasime kõik osapooled ära. Tõdesime seda, mida me komisjoniski esimese lugemisel tõdesime, et palju asju on, kus on probleemid üleval ja eriarvamused. Enne kui need eriarvamused ei ole lahendatud ja kompromissid leitud, ei ole võimalik selle eelnõuga edasi minna. Samas kõik inimesed, kes olid laua taga tõdesid üheselt, et väärtusliku põllumaad tuleb kaitsta ja leida sinna lahendused," ütles maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk.
Koka sõnul on peamiseks probleemiks see, et maaeluministeerium ei rääkinud eelnõud väljatöötades läbi kõigi huvipooltega. Seejuures tõdes komisjoni esimees, et praegune riigikogu koosseis ei jõua alles oleva kolme töönädalaga kõigi pooltega läbi rääkida.
Tulenevalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, langevad riigikogu volituste lõppemisega menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil.
Õiguskantsler Ülle Madise märkis jaanuari alguses tehtud pöördumises, et tema hinnangul ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale plaanitavaid ehituspiirangud kooskõlas põhiseadusega.
"Mõistan, et aastaid ette valmistatud uute piirangute kaalukaim põhjendus on linnade ümbruses asuva väärtusliku põllumaa täisehitamine. See on paraku juba teoks saanud. Seal, kus veel võiks olla huvi väärtusliku põllumaa kasutusotstarvet muuta, saab muudatuse tõkestada olemasolevate normide alusel. Eelnõu pakutavad maaomanike ja kohalike omavalitsuste õiguste piirangud on ülemäärased," kirjutas Madise kirjas riigikogu maaelukomisjonile.
Õiguskantsler juhis tähelepanu ka sellele, et planeerimisseadus näeb juba ette väärtusliku põllumaa kaitse ning seadust pole põhjust pidada selles osas puudulikuks. Madise sõnul oleks põhiseaduspärane lahendus, millega riik ei sekku põhiõigustesse ega kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse rohkem kui vaja. "Piirangute ja keeldude asemel tuleb eelistada abinõusid, millega leitakse eri huvide ja väärtuste vahel tasakaal," märkis ta.
Eelnõu eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku kui taastumatu ressursi õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses.
Muudatuste kohaselt kavandatakse koostöös kohalike omavalitsustega maksimaalselt piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist, nende maade metsastamist ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse sihtotstarbe muutmist. Lisaks tagatakse ülevaade kogu põllumajandusmaa üle põllumajandusmaa massiivide kaardil, mis koostatakse aasta jooksul pärast seaduse kehtima hakkamist.
Eelnõu on ringelnud juba pikalt, esimese versiooni saatis maaeluministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks juba kaks aastat tagasi, tahtes selle jõustada 2017. aasta suvest. 2016. aastal lükkas rahandusministeerium väärtusliku põllumajandusmaa reformi kava suuresti tehnilistel põhjustel esialgu tagasi, ent viitas toona muuseas, et riigil pole reformiks vajaliku IT-arenduse rahastamiseks vahendeid ning soovi korral peaks ministeerium need ise leidma.
Uuele kooskõlastusringile saatis maaeluministeerium eelnõu 2017. aasta augustis. Möödunud aasta 12. detsembril läbis eelnõu riigikogus esimese lugemise.
Teemat peab oluliseks ka Euroopa Parlament, mille hinnangul kuuluvad maa, selle haldamine ja linnaehituseeskirjad liikmeriikide pädevusse ning mis on kutsunud riike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma põllumajandusmaa kaitset, haldamist ning maatehinguid.