Maaülikool aitab riigil hinnata looduse hüvesid

Teiste seas on vaatluse all ka põllumajanduslikud ökosüsteemid. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Keskkonnaagentuuri tellimusel töötab Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli tippekspertidest koosnev töögrupp kahe aasta jooksul välja metoodika ja viib selle alusel läbi nelja maismaaökosüsteemi  seisundi ja ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede hindamise ja kaardistamise. Teiste seas on vaatluse all ka põllumajanduslikud ökosüsteemid.

Kui erinevad ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tegevused ulatuvad Eestis 2000. aastate algusesse, siis antud töö on esimene katse kaardistada valitud ökosüsteemide (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisund ja nende teenused kogu riigis ehk saada vastus, kus, kui palju ja milliseid olulisi hüvesid Eesti loodus pakub ning kuidas see on seotud ökosüsteemide seisundiga.

Looduskeskkonna hea seisund on meie heaolu ja majanduse alus. Hästi toimivad ja liigirohked ökosüsteemid tagavad meile hea ja tervisliku elukeskkonna, puhta vee ja õhu, kliimaregulatsiooni, viljakad mullad toidutootmiseks ja palju muud, selgitas projektis niiduökosüsteemide juhteksperdina kaasa lööv Aveliina Helm.

"Sageli oleme aga neid hüvesid võtnud enesestmõistetavatena ning ei ole osanud neid vajalikul määral väärtustada. Elukeskkonna säilitamise seisukohast on väga oluline, et oskaksime looduse hüvesid ära tunda ning neid maakasutuses arvesse võtta,“ rõhutas ta.

Elukeskkonna säilitamise seisukohast on väga oluline, et oskaksime looduse hüvesid ära tunda ning neid maakasutuses arvesse võtta-

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala lisas, et nii materiaalsete kui ka mitteaineliste looduse hüvede tasakaalukam arvestamine igapäevastes otsustusprotsessides, alustades nende olukorra ja paiknemise kindlakstegemisest ehk hindamisest ja kaardistamisest, on hädavajalik elurikkuse ja seeläbi meie elukeskkonna säilimiseks ning muu hulgas sammuke lähemale ka riiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, mille oleme elurikkuse säilitamiseks võtnud.

Töö on üks osa projektist „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ (ELME), mida rahastavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Eesti riik.