Mida teeb muna hind?

Foto: Elmo Riig

Statistikaameti kokkuvõte näitab, et mullu kallinesid 2017. aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim munad, tervelt 25 protsenti.

Kanamunade hinnad muutusid 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses. DAVA Foods Estonia juhi Vladimir Sapožnini sõnul sai munade hinna kasv alguse mitmes Euroopa riigis toodetud kanamunadest leitud pestitsiidist Fipronil ja sellega kaasnenud munadefitsiidist.

„Mitmes Euroopa kanalas kasutati seda taimekaitsemürki kanade täide hävitamiseks. Ehkki aine ei ole inimesele ohtlik, pole selle kasutamine loomapidamises lubatud. Euroopa Liidus hävitati üle 20 miljoni kana ja sellest tekis munadefitsiit. Nagu ikka, kui on defitsiit, lähevad hinnad üles,” seletab ta.

Muna hind oli kogu Euroopas 2018. aastal kallis kuni aprilli lõpuni, siis hakkas odavnema, ka meil Eestis. „Praegu müüme mune 12–14 protsenti odavamalt kui eelmise aasta jaanuaris,” sõnab Sapožnin. „Kui nüüd jaanuaristatistikat hakatakse tegema, võib väga vabalt juhtuda, et munad on kõige suuremad kukkujad.”

Sapožnini sõnutsi hinnatõus märgatavalt vähemat ostmist küll ei toonud, pealegi on muna selle toiteväärtust arvestades tema hinnangul praegu häbematult odav.

Linnu talu on siiski viimastel kuudel pisut muna hinda tõstnud. „Teravili läks sügisel 50–60 protsenti kallimaks ja see mõjutab muna hinda. Teisiti lihtsalt ei saa,” ütleb Jarno Hermet.

Läinud keeruline suvi tõstis vilja hinda, see aga on kana põhiline sööt. Teraviljatoodangut oli kogu Euroopas vähem, see-eest oli kättesaadud vili kvaliteetne. Tavaliselt kogutakse toidu- ja pisut kehvema kvaliteediga söödateravilja, aga mullu oli enamik koristatust toiduvilja kvaliteediga. Nii ostetakse kanasöögiks tänavu kallimat toiduvilja.

„Jah, teravili on kallim, aga äriloogika ütleb, et kui poes lähevad hinnakäärid sissetuleva odava hinnaga munade suhtes liiga suureks, tuleb see vahe katta sisemise ressursi arvelt,” seletab Lõuna-Eesti Talumuna juht Tõnu Vetik. „Meie toodame ise sööda, see aitab hinda hoida.”