Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Külaliikumine Kodukant kuulutas välja aasta küla valimised

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2017. aasta külas Läsnal-Loobul on palju kauneid taluõuesid, näiteks Läsna rahvamaja juhataja Heli Napi kodutalu õu.
2017. aasta külas Läsnal-Loobul on palju kauneid taluõuesid, näiteks Läsna rahvamaja juhataja Heli Napi kodutalu õu. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti külaliikumine Kodukant kuulutas laupäevasel üldkogul välja Eestimaa aasta küla valimised.  

"Tänavuse aasta küla valimise üheks märksõnaks on kahtlemata elujõulisus. Me otsime külasid, kus juhtmõtteks on koostöö nii külasiseselt kui ka teiste küladega, on paika seatud eesmärgid ja ühised tegevused," ütles Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk, kelle sõnul on oluline just külade tegevus pärast haldusreformi, mis senise harjunud olemise pea peale pööras. "Külad, kus muutusi võimalustena nähakse, ei pea kartma hääbumist või ääremaastumist ning jätkavad ka reformijärgselt hoogsat tegutsemist."

Habakuke sõnul kandideerivad tänavu tiitlile möödunud aasta lõpul valitud ja selle aasta alguses valitavad aasta külad kõigist Eesti maakondadest. Kõik kandidaadid selguvad 1. märtsiks ja mais alustab aasta küla hindamiskomisjon oma ringsõitu. 

Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud riigikogu spiiker. Kõik aasta küla tiitlile kandideerivad külad peavad tegema end tutvustava  video. Kõigi kandidaatide  seast kuulutatakse juuli lõpus toimuval Eesti külade maapäeval välja Eestimaa aasta küla, aga juba varem, juunikuus, saab rahvas  oma lemmiku valida. 

Külad, kus muutusi võimalustena nähakse, ei pea kartma hääbumist või ääremaastumist ning jätkavad ka reformijärgselt hoogsat tegutsemist.

"Aasta küla on üks meie tänavusi tippsündmusi, sest  2019 on  Kodukandi suursündmuste aasta: juba 26. jaanuaril tuleb kokku teine külavanemate foorum, suvel  kogunevad külad aga suurele Eesti külade maapäevale, kus aasta küla ka pidulikult välja kuulutatakse," märkis Habakukk.

Maakondadest on oma aasta küla teada Harjumaa ja Pärnumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa. Harjumaal valiti aasta külaks Suursoo küla Rae vallast. Pärnumaa aasta küla on Jõesuu küla Tori vallas. Jõgevamaa aasta küla on Sadala küladepiirkond, Tartumaa aasta küla on Lohkva küla Luunja vallas. 

Järvamaa aasta küla on Väätsa – õigupoolest polegi tegu küla, vaid alevikuga, kuid auhind läks neile ja ümbritsevatele küladele. Valgamaal viis eelmise aasta väärt kodupaiga tiitli endaga kaasa Vidrike kogukond Otepää vallast. Põlva ja Kanepi vallapiiriga poolitatud Karilatsi küla kuulutati aga Põlvamaa aasta külaks. Võrumaa aasta küla on mullu 635. sünnipäeva tähistanud Lüübnitsa.

Tänavuse Eestimaa aasta küla väljakuulutamisega tipnev algatus saab teoks kaheksandat korda. Aasta küla valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma aasta küla. 2017. aastal pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaal, küla oli toona ka ERR-i vahendatud rahvahääletusel rahva lemmik. 

Märksõnad

Tagasi üles