Pärast jõule võib lillepoes leida toas kasvatamiseks sobivaid valgete õitega jasmiine, mis levitavad üsna tugevat lõhna. Lõhnravis laialdaselt kasutatav jasmiin parandab enesetunnet ning vähendab kurnatust ja köha.
Jasmiinilõhn vähendab süütunnet
Küllap igaüks tunneb Eesti parkides laialt levinud ebajasmiini (Philadelphus coronarius), mis, nagu nimigi ütleb, on jasmiini kauge sugulane: ebajasmiin on kivirikuline ja päris jasmiin õlipuuliste esindaja.
Päris jasmiini lähem sugulane Eesti looduses on hoopis harilik saar, mis oma leviala põhjapiiril kannatab sageli külmakahjustuste all. Ligustrilaadsete seltsi teised perekonnad peale õlipuuliste on veel sirelid, ligustrid ja forsüütiad.
Jasmiinid on troopikas ja subtroopikas kasvavad igihaljad või heitlehised lehtpõõsad või puitunud liaanid, olles esindatud peaaegu 200 liigiga.
Kultuurina viljeletakse peamiselt suureõielist ehk tavalist (Jasminum grandiflorum), madalat (J. humile) ja toalillena kasvatamiseks sobivat valgeõielist jasmiini (J. sambac). Jasmiiniõisi on ajalooliselt hinnatud ennekõike piirkondades, kus need taimed kasvavad. Nii on hindudel levinud komme punuda suureõielise jasmiini õisi vanikutesse, et neid kinkida eriti lugupeetud külalistele. Indiast on pärit ka jasmiini poeetilised nimetused öökuninganna ja kuukiir. Juba iidsetest aegadest on Indias tava kasutada jasmiiniõisi ohvriannina.
Eri paikkondade legendide järgi sümboliseerivad jasmiiniõied rõõmu, õnne, viljakust, ilu, naiselikkust, emadust, pulmarituaalides ka igikestvat armastust. Huvitav on tõsiasi, et Indias on jasmiin otseselt mõrsjalill, Itaalias Toscanas kuulub jasmiin küll pruudikimbu sisse, aga toob uskumuse kohaselt õnne hoopis peigmehele.
Suureõieline jasmiin on Pakistani rahvuslill, selle taime oksi on kujutatud Pakistani vapil. Valgeõieline jasmiin on saanud rahvuslille staatuse Filipiinidel ja Indoneesias. Rahvuslikuks sümboliks peetakse jasmiini ka Tuneesias. Samuti on jasmiiniõied üks Süüria linna Damaskuse sümboleid.
Jasmiin toalillena
Toas kasvatamiseks sobivad lõhnav jasmiin (J. odoratissimum), hiina jasmiin ehk roosa jasmiin (J. polyanthum), talijasmiin ehk kollaseõieline jasmiin (J. nudiflorum), euroopa jasmiin (J. fruticans), beesi jasmiin (J. beesianum) ja tavaline jasmiin. Kõikide nimetatud liikide hooldamine on ühesugune.
Valgeõieline jasmiin pärineb troopilisest Aasiast. Lihtõielised valged õied on tugeva spetsiifilise lõhnaga, mis täidavad kogu väikese elamise. Sellepärast ei soovitata jasmiini magamistuppa, võib põhjustada peavalu ja allergiat. Õitseb maist septembrini. Õied tulevad lühikeste kõrvalvõrsete otsa, mis kasvavad igal aastal uuesti.
Valgeõielise jasmiini sortidest on levinumad suurte õitega hästi lõhnav ʻOrleans’, kahekordsete õitega ʻBelle of India’ ja väikesi miniatuurseid roose meenutav vähem aromaatne ʻGrand Duke of Tuscany’.
Toas kasvatamiseks vajab jasmiin aasta läbi palju valgust ja võrdlemisi vähe soojust. Sobivam temperatuur on 17–18 kraadi. Tähekujuline valge õis on aromaatne, paikneb üksikult või moodustab 2–12 kaupa kobaraid. Kõige kaunimad õied kingib jasmiin siis, kui kasvab suhteliselt väikeses potis korralikult väetatud turbamullas.
Põõsast tuleb lõigata tagasi varakevadel. Potis kasvatades vajab tuge. Sobilik kasvumuld tuleb segada mättamullast, lehemullast, kõdusõnnikust ja liivast vahekorras 2:1:1:1. Aktiivsel kasvuajal lisage kastmisveele täisväetist (2 g liitri kohta) ja andke verejahu. Talvel väetage ainult kunstliku valguse tingimustes.
Suveks tuleks jasmiin viia õue ja istutada poolvarjulisse kohta. Märtsist oktoobrini peab jasmiini süstemaatiliselt kastma, kuid hoiduma liigsest niisutamisest. Paljuneb kergesti pistikutega, mis juurduvad niiskes substraadis toatemperatuuril. Kahjuritest levinumad on kedriklest ja kasvuhoone karilane.
Roosa ehk hiina jasmiin on Ida-Aasiast pärit kiiresti kasvav ronitaim. Hoolimata sellest, et taime nimetus on roosa jasmiin, on sel valged õied, vaid õiepungad on roosakat värvi. Jasmiiniõitel on väga tugev lõhn, seega ei sobi taim astmaatiku koju. Looduslikes tingimustes õitseb jasmiin veebruarist suve keskpaigani, toas lühemalt.
Roosat jasmiini kastetakse talvel vähem kui teistel aastaaegadel. Talvel tuleks lasta mulla pealmisel kihil kuivada. Suvel tuleb taime märksa rohkem kasta, kasutage pehmet vett. Roosa jasmiin vajab palju valgust, lühikest aega talub ka otsest päikesevalgust. Eelistab jahedamat kasvukohta.
Jasmiin ravimina
Jasmiini kasutatakse laialdaselt lõhnravis. Naturaalne jasmiiniõli on värvuselt oranžikaspruun, tugevalt aromaatne viskoosne vedelik.
Jasmiini lõhnakomponente on palju. Et saada arvestatav kogus aroomiõli, peab õisi koguma massiliselt: liitri õli tarvis on vaja noppida ligi kaheksa miljonit õit. Sestap ongi looduslik jasmiiniõli üks kallimaid õieõlisid maailmas.
Jasmiinilõhn parandab enesetunnet, toob tagasi elutahte pärast suuri vaimseid üleelamisi, vähendab alaväärsustunnet ja kurnatust, süütunnet, ahistust ja toimib erootiliselt ergutavalt. Ravib köha ja häälekähedust. Mõjub tugevamalt koos viirukiga. Reisivaevuste ja väsimuse korral aitab paremini koos tsitruseliste lõhnaga.
Tilkade arv ei pruugi olla rangelt määratletud. Lähtuda tuleks sellest, et juba 1–2 tilka aroomiõli avaldab mõju. Õli võib tilgutada padja sisse või magamistoa kardinatele. Otse nahale ei soovitata tilgutada ühtki õli, välja arvatud teepuu.
Tee jaoks tuleb koguda veel avanemata, aga värvunud õiepungi. Hiina meditsiinis kasutatakse jasmiiniõisi hepatiidi, rinnavalu, maksatsirroosi ja düsenteeria vastu. Jasmiinitee joomise traditsioon kujunes seal välja kaheksa-üheksa sajandit tagasi Songi dünastia ajal.
Teeks võtke 1 kuhjas tl kuivatatud õisi klaasi keeva vee kohta, laske kinnises nõus seista, kuni tee on joomiseks paraja temperatuuriga, kurnake ja jooge. Kuivatatud jasmiiniõisi võib segada rohelise tee hulka vahekorras 1:3. Hea tee ei pea tingimata sisaldama kuivatatud jasmiiniõisi, piisab, kui hoida õisi mõni nädal marlikotikeses teepurgi põhjas.
Jasmiinitee on rahustava toimega, tõstab toonust ja tuju, vähendab üleväsimusest tekkinud peavalu, soodustab seedimist ja puhastab organismi.