Lepapuust sünnib omanäoline mööbel

Kirst asjade hoidmiseks.

FOTO: Taavi Alas

Kuula artiklit

Üle kahekümne aasta mööblimeistrina tegutsenud Harjumaa mees Udo Aas ütleb, et paljud tema tooted sünnivad nii, et tellija räägib talle, millist mööblitükki või muud puidust eset ta saada tahaks.

Seda, mida nad soovivad, ei ole poes saada ja siis Udo nuputab, kuidas seda teha, või katsetab, milline lahendus on kõige parem. „On asju, mis on praktilised ja enamikule alati vajalikud. Näiteks toolid, lauad ja pingid. Mõnikord soovitakse toole, kus on seljatoed, vahel ilma seljatoeta olenevalt sellest, kus ja milleks neid kasutatakse, kas kodus või väljas või kohvikus,” räägib Udo.

„Võin seega öelda, et igal toolil ja laual on oma nägu. Üks näide on veidi kõrgem seljatoega tool, mis sai valmistatud seetõttu, et pererahval oli kodus keskmisest kõrgem laud, mille taga ei saanud tavamõõdus tooliga istuda.

Udo arvestab, et tema mööbel oleks kaalult ja mõõtmeilt selline, mida kannatab ühest kohast teise liigutada: välistingimustes hoitavaid aiatoole-laudu peab saama lume eest varju alla viia.

Põhiline puit, mida ta kasutab, on lepp, enamasti tuleb toormaterjal Viljandimaalt. „Lepp peab seisma vähemalt aasta, soovitatavalt isegi kaks-kolm, et saaks õige tooni ja struktuuri.”

Algusaastail kooris Udo ise leppa, aga hea toormaterjali saamiseks tuleb see koorida kohe pärast saagimist. „See võtab nii palju aega, lihtsam on valmis toormaterjal sisse osta. Peab lihtsalt spetsialiseeruma põhitegevusele – toodetele, mida müün internetis ja laadal,” ütleb ta. „Üks koht, kus minu tehtud mööbel kuulub sisustuse hulka, on Valgehobusemäe puhkekeskus.”

Puutööga puutus Udo kokku juba lapsena, kui endale ise kitarri tegi. Lepast mööbli valmistamist alustas Udo 1996. aastal, kui eelmine töö otsa sai. „Enne töötasin metsamajandis. Praegune töö tuli nii, et tegin prooviks endale mõne mööblitüki.” Udo sõnul tulevadki esemed nii, et peab muudkui proovima ja olema järjekindel.

„Ei saa läheneda vaid teadmistepõhiselt, vaid peab katsetades leidma sobiva lahenduse ja keskenduma sellele, mida soovid saavutada. Vaja on nii kunstnikuannet kui ka mehaanikuoskusi,” lisab ta. Muidugi tuleb näha tervikpilti, et mis ja kuidas kokku sobib, vaja on tasakaalukust, kannatlikkust, keskendumist ja eesmärgile pühendumist.

Enamik eelistab masstoodangut

Ehkki Udo puitmööblit ja tarbeesemeid pole võimalik poetoodanguga segamini ajada, näeb ta, et inimesed eelistavad masstoodangut. „Silmad lähevad neil küll särama, kui nad mu toole, laudu, riiuleid ja muud näevad. Vahel öeldakse – see kõik on muinasjutuliselt ilus, aga minu ajakohasesse koju ikka ei sobi. See näitab, et inimene tunnistab, et uus ja modernne, kus ta parasjagu elab, polegi nii ilus ja ideaalne, aga muutma seda ka ei kipu.

Eestis on inimesed teadagi hinnatundlikud. Udo on käinud Soomeski laatadel müümas ja märganud, et meist jõukamad soomlased on veel enam masstoodangu usku ja eelistavad seda käsitöömööblile. Raharohkus ei paista Soome tarbijast kusagilt välja, pigem vastupidi. „Soomlane on suur tingija, tahab nui neljaks eest võimalikult odavalt osta.”

Mõni aasta tagasi pakkusid lätlased oma odavama hinnaga talle laatadel konkurentsi, aga nüüd on neilgi hinnad tõusnud ja konkurents seega vähenenud.

Udo teeb asju laias sortimendis, mõned saab suuremate asjade valmistamise ülejääkidest: riidenagid, seinakonksud, tee- või kohvitassi hoidjad, pliiatsikarbid, lõikelauad, kandikud ja lindude söögilauad. „Väiketooted võivad teinekord laadal minna nagu soojad saiad, sest neid on hea kohe pakkida, kotti panna ja kingituseks viia. Suuremaid asju saab tellida koduleheküljelt.”

Uhke linnusöögimaja

Viimasel ajal on menukas müügiartikkel linnumaja. „See sai nii tehtud, et üks sõber saatis sotsiaalmeedias idee ja mina hakkasin praktilise lahenduse kallal tööle. Mõtlesin ja proovisin, kuni sain valmis praktilise, samas stiilse linnusöögimaja.”

Üks uuem, samas ka kallim toode on suur kaanega kirst asjade hoidmiseks. „Kümmekond aastat tagasi mõtlesin, et teen hulga lilleriiuleid ja teenin head raha, aga lõpuks tekkis tunne, et need asjad pole üldse nii ilusad. Kui ma enam ainult raha nimel midagi ei teinud, hakkas ettevõtmine minema palju paremini ja tooted tulid ka ilusad välja.”

Kui päris algul oli mõte teha vaid midagi endale, siis asja laiemalt ette võtma ajendas see, et oli vaja kindlat tööd. „25 aastat tagasi sai endale soetatud praegune elamiskoht, kus on piisavalt ruumi töökojale, materjalilaole ja valmistoodete hoidmiseks ning see on logistiliselt hea asukoht pealinna lähedal.”

Käib mööblit hooldamas

Kui kutsutakse, käib Udo oma tooteid ka hooldamas-parandamas ja nii näeb oma loomingut uuesti. „Mööbli tavahoolduseks on meil kättesaadav linaõli, aga soovitaksin hoopis puiduõli Teak Oil, see on linaõli baasil, lisanditeks lahusti, sikatiiv ja fungitsiid. Kuna puhas linaõli on looduslik ja toitev, siis maamajades ja välistingimustes võivad seda mööblit tulla närima hiired või läheb mööbel lihtsalt hallitama.”

Kui mööbel on õues, soovitab Udo igal aastal sellest kergelt liivapaberiga üle käia ja õliga katta. „Kui kasutada pinda katvat toonivat vahendit või hoopis värvi, siis puidu loomulik toon ja struktuur kaotab oma sära. Seepärast tehke ikka linaõliga või muu puiduõliga. Palja maa peale ei tasu mööblit väljas panna, sättige mööbli alla midagi, mis hoiaks ära selle vahetu kokkupuutumise maapinnaga, kas kiviplaadid või puitalus.“

Talveks soovitab Udo mööbli tõsta katuse alla, kus õhk hästi ligi pääseb, kuid kui sellist kohta pole, seisab korralikult õlitatud mööbel täitsa hästi ka lumehanges.

Tagasi üles