Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Metskitsede arvukus on viimase viie aastaga hüppeliselt tõusnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Metskits on Eesti suurima populatsiooniga suurulukiks Eestis on metskits, soojade talvede tõttu on kaberi arvukus viimasel viiel aastal hüppeliselt tõusnud

Metskitse arvukus on soojade talvede tõttu viimasel viiel aastal hüppeliselt tõusnud ning möödunud aastal moodustasid metskitsed Eesti suurulukitest koguni 82,4 protsenti, selgub keskkonnaagentuuri aastaraamatust „Mets 2017“.

Viimastel aastatel on seetõttu oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv, edastas agentuur.

Metskitsega samaväärset arvukuse tõusu teistel meie ulukiliikidest viimastel aastatel täheldatud ei ole, kuigi pehmed talved soodsad ka metsseale ja kährikule. Metssea arvukust on aga eelnevatel aastatel tugevalt piiranud sigade Aafrika katk ja kähriku arvukust kärntõve laialdane levik. Kärntõve levikuks on soojad talved soodsad ja lisaks kährikule võib selle negatiivset mõju täheldada ka rebase ja hundi arvukuse osas.

„Metskitse arvukusdünaamika Eestis meenutab oma tõusude ja languste tõttu paljuski lõbustusparkidest tuttavaid ameerika mägesid. Kui kümmekond aastat tagasi (2007-2008) võis nende talvine arvukus hinnanguliselt küündida 160 000-180 000 isendini, siis kahe järjestikuse karmi ja lumerohke talve järel 2012. aastal jäi asurkond suurus 30 000-50 000 isendi kanti. Eelmisel 2017/2018 talvel hindasime arvukust aga juba 120 000- 130 000 isendile," sõnas keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Veeroja sõnul on metskitsede suur arvukus meelepärane ilvesele ja hundile, kuid teisalt kaasnevad kõrge arvukusega ka suuremad metsa- ja liikluskahjud.

"Koos arvukuse tõusuga suureneb oht erinevate haiguste ja parasiitide levikuks. Kõrge arvukusega liigi asurkonnas leviv haigus või parasiit võib tekitada tõsiseid probleeme ka mõne teise ja hoopis madalama arvukusega liigi asurkonnale, sest paljud haigused ja parasiidid on erinevatel liikidel ühised," sõnas ta.

Metskitsede arvukus tähendab ka suuremaid küttimiskohustusi jahimeestele. Kui möödunud jahihooajal soovitas keskkonnaagentuur küttida vähemalt 19 700 metskitse, siis sel jahihooajal soovitab agentuur küttida 30 000 metskitse. 

Tagasi üles