Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Jägala lõhejõe taastajaid nörritab Jõelähtme valla tegevus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Linnamäe hüdroelektrijaama pais Jägala jõel on kultuurimälestis, aga lõhe paisust mööda ei pääse FOTO: Tiit Blaat
Linnamäe hüdroelektrijaama pais Jägala jõel on kultuurimälestis, aga lõhe paisust mööda ei pääse FOTO: Tiit Blaat Foto: Tiit Blaat

Jõelähtme valla inimesed on kogunud juba üle 1200 allkirja Jägala kui olulise lõhejõe taastamiseks. Siini ei ole Jõelähtme vald oma elanikke kuulda võtnud. Samuti keeldub vallavalitsus äbirääkimistest, teatas MTÜ Jägala Kalateed oma avalduses.

Jägala jõe alamjooks kuulub Natura 2000 võrgustikku kui lõhe, jõeforelli, meriforelli, jões kudeva siia, vimma ja jõesilmu kudemis- ja elupaik, kuid samal ajal jätkab antud jõelõigul elektrienergia tootmist Wooluvabrik OÜ.

Uuringud on kinnitanud, et korraga ei ole võimalik ellu viia Natura kaitse eesmärke ning kasutada samal alal hüdroenergiat elektritootmiseks. Seega tuleb valida kas eelistada jõelõigul elektri tootmist, mis annab MTÜ teatel Eesti elektrienergia tootmismahust 0,05%, või eelistada lõhepopulatsiooni taastamist. Jägala jõgi võiks taastoota sama palju kui on Eesti praegune lõhe püügikvoot Soome lahes.

Jõelähtme vallavalitsus on oma ametlikus sõnavõttudes väitnud, et kohalike elanike soov on eelistada Linnamäe HEJ energiatootmist ja Linnamäe paisjärve püsimajäämist. Tegelikkuses on loodusele kahju tegeva elektrienergia tootmise ja paisjärve poolt väga väike kildkond inimesi.

“Veel paar aastat tagasi, kui olin volikogu liige, andis vallavanem lubaduse, et enne Linnamäe HEJ elektritootmisega seotud keskkonna mõjude hinnangu valmimist mingeid paisjärve poolt ega vastutegevust valla poolt ei arenda. Lubadust aga ei täidetud,“ väitis Neeme küla külavanem Sirje Põllu.

Vaatamata kohalike elanike vastuseisule on Jõelähtme vallavalitsus ja Maardu linnavalitsus sõlminud ka kokkuleppe, mis annab küll maardulastele võimaluse nautida rannamõnusid kodule lähemal, kuid millega ühtlasi kirjutatakse alla ka lõheliste surmaotsusele.

Jägala Kalateed MTÜ on esitanud lepingu sõlmimise kohta vaide, mis valla poolt tagastati, põhjendusega, et vaie pole kõlblik. Kuid rahvas ei jäta jonni ning esitas toimingu põhjendamise nõude. Rahvas soovib teada saada, mis alustel selliseid lepinguid sõlmitakse.

Lõhe on välja surnud 70% oma ajalooliselt levialalt ning selle trendi taustal peaks Jägala jõe jätkusuutliku lõhepopulatsiooni taastamine olema prioriteediks. Paisutuse lõpetamine ja kalade vaba liikumise tagamine on jätkusuutlikum viis lõheliste populatsioonide taastamiseks.

Kuna Jägala jõe mõju looduse terviklikkusele ei piirdu kaugeltki vaid Jõelähtme vallaga, siis on oodatud ka kõigi teiste loodusest hoolivate inimeste allkirjad petitsioonile: https://petitsioon.ee/jagala-jogi-lohejoeks

Tagasi üles