Eesti tünnisaunad teevad võidukäiku

Kümblustünn ja torusaun. Foto: Eco Oil

Hemingway kirjutas, et igast maailma sadamast leiab ühe eestlase. Sama võib öelda Eestis valmistatud tünnisaunade ja kümblustünnide kohta – mõne nõnda-öelda Eesti tünni võib leida isegi Pakistanist, Lõuna-Koreast või Uus-Meremaalt.

Välismaistest telesaadetest või turismiprogrammidest on näha, et kümblustünnid ja tünnisaunad on sügisel ja talvel üsna populaarsed. Seal istuvad või võtavad leili ka rahvad, kellele saunakultuur muidu kaunis võõras.

Uurisime tuntud Eesti tünnisaunade tegijalt, kes tünnisaunade vastu huvi tunnevad. Veel enam – miks peaks traditsioonilise saunaga harjunud eestlane valima kümblustünni või torusauna?

Osaühingu Ecosauna Project juhatuse liige Marek Kamla räägib, et Eesti kümblustünn ja saun on kindel kaubamärk, mis leiab tarbijaid nii kodu- kui ka välismaal. „Kümblustünn või torusaun sobib sellele, kes ruumipuudusel ei saa päris sauna ehitada.” Neid tellivad inimesed, kellel on kodu või suvekodu juures aed, kuhu võib-olla sauna ei ehita, aga tünnisaun mahub ikka ära.

Isegi hispaanlane tahab sauna

Ecosauna Projectis teatakse, et mujalgi maailmas tahetakse kümblustünne ja saunasid. „Eks eestlased on samuti saunakultuuri laia maailma viinud ja reklaaminud. Aastate jooksul on vana kooli puutünnid välja vahetatud moodsamate plastsisuga kümblustünnide

vastu, neid on lihtsam hooldada ja kasutada. Inimesed on mugavamaks läinud,” kõneleb Kamla. Ka ei maksa see mugavus enam nii palju kui aastaid tagasi.

Saunad ja kümblustünnid rändavad Kamla sõnul Soome, Rootsi, Taani ja Norra, Saksamaale, Hollandisse, Hispaaniasse, Islandile, Belgiasse, Tšehhisse, Iirimaale ja Prantsusmaale. „Huvitavamad ja erilised maad on Lõuna-Korea, USA, Pakistan, Austraalia, Uus-Meremaa,” loetleb Kamla. Ent näiteks Inglismaal tuntakse pigem huvi kämpingumajade vastu.

Ecosauna Eesti kliendid on enamasti eraisikud, kes teavad, et saun on kasulik, aga kel pole ruumi tavasauna ehitamiseks. Samuti tahetakse lihtsalt ajaga kaasas käia. „Kümblustünn on mõnus ajaveetmiskoht, eriti talvel – istud ja naudid talvist karget loodust soojas tünnivees. Pärast kuuma sauna on see meeldiv lõõgastus.”

Paljud ei teagi, et kümblustünnikultuur on saanud alguse Jaapanist, kus kümblemine on sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid.

Tavasaunast soodsam

Toru- ehk tünnisauna hind tuleb mitu korda odavam sellest, kui hakata ise endale sauna ehitama, ütleb Kamla. „Torusaun ei vaja ehitusluba ja seda võib igale poole paigaldada. Üsna korraliku kahe ruumiga torusauna saab umbes 2800 euro eest, plastsisuga kümblustünni umbes 1200 euroga.”

Tünnisaunategijatel on parasjagu soodusmüügid, seega tasub meelepärast pakkumist otsida.