Männi eluiga on pikk, 200–400 aastat, on ka vanemaid. Eesti vanim on Pedassaare mänd, mille vanuseks on hinnatud 460 aastat ja mille ümbermõõt on 3,56 meetrit. Rabamännid, mis tunduvad igerikud ja väikesed, on tihti väga vanad, üle 100aastased. Mänd paljuneb seemnetega, käbid valmivad kahe aastaga.
Puitu kasutatakse ilusa mustriga vineeri ja mööbli valmistamisel, ehituses, tõrva ja vaigu tootmiseks. Männiokastest tehakse jahu ja pastat loomasöödaks. Naftareostuse kogumiseks kasutatakse männikoorepuru, mis imab naftat, aga vett mitte. Noore männi ladvast sai vanasti pudrumänna teha.
Mändi on kasutatud ka jõulupuuna. Männimetsas kasvavad seened ja marjad: männiriisikad, porgandiriisikad, sirmikud, tatikud, pohlad. Kuiva männimetsa alt võib suvel leida nõmm-liivateed, leesikat jt ravimtaimi. Merevaik, millest tehakse ehteid, on ammu elanud mändide kivistunud vaik.
Ökosüsteemis on männiokkad söögiks putukavastsetele ja metsisele, käbiseemnetega maiustavad rähn, käbilind ja orav, vette langenud õietolm maitseb kaladele, võrsed aga põtradele.
Pungad, okkad, kasvud, käbid
Taimravis on männil tähtis koht. Suvel kuiva ja kuuma ilmaga on mändide all eriline aroom, mille sissehingamine teeb head hingamisteedele. Männimets puhastab ja kosutab, sest männiokkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Kes korra männimetsas käinud, teab, et see on tervise tugevdamise ja taastamise koht.
Männipungi koos oksatippudega saab kasutada inhalatsiooniks ülemiste hingamisteede haiguste, nohu ja köha, bronhiidi ja astma vastu. Pange peotäis või paar oksatippe metall- või keraamilisse kaussi, valage üle kuuma veega, katke rätikuga ja hingake auru rätiku all sisse. Nohu korral saab sedasi kogu nägu auru, see toimib paremini kui kitsas inhalaator.