Jalutuskäik männimetsas kosutab ja tervendab

Männimets puhastab ja kosutab, sest männiokkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Foto: Arvet Mägi

Männid kasvavad nii kuivas palumetsas kui ka rabas ja soos, segametsas ja rannaäärsetel alades, moodustades ligi poole meil kasvavatest puudest. Kasvutingimuste suhtes on mänd vähenõudlik, kuna juured ulatuvad sügavale ja hargnevad laiemale kui puu enda võra. Suurimad männid on üle 40 meetri kõrged, ümbermõõt võib olla kuni 140 cm. Kõrgeim mänd on Ootsipalus kasvav hiiglane – 46,6 meetrit.

Männi eluiga on pikk, 200–400 aastat, on ka vanemaid. Eesti vanim on Pedassaare mänd, mille vanuseks on hinnatud 460 aastat ja mille ümbermõõt on 3,56 meetrit. Rabamännid, mis tunduvad igerikud ja väikesed, on tihti väga vanad, üle 100aastased. Mänd paljuneb seemnetega, käbid valmivad kahe aastaga.

Puitu kasutatakse ilusa mustriga vineeri ja mööbli valmistamisel, ehituses, tõrva ja vaigu tootmiseks. Männiokastest tehakse jahu ja pastat loomasöödaks. Naftareostuse kogumiseks kasutatakse männikoorepuru, mis imab naftat, aga vett mitte. Noore männi ladvast sai vanasti pudrumänna teha.

Mändi on kasutatud ka jõulupuuna. Männimetsas kasvavad seened ja marjad: männiriisikad, porgandiriisikad, sirmikud, tatikud, pohlad. Kuiva männimetsa alt võib suvel leida nõmm-liivateed, leesikat jt ravimtaimi. Merevaik, millest tehakse ehteid, on ammu elanud mändide kivistunud vaik.

Ökosüsteemis on männiokkad söögiks putukavastsetele ja metsisele, käbiseemnetega maiustavad rähn, käbilind ja orav, vette langenud õietolm maitseb kaladele, võrsed aga põtradele.

Pungad, okkad, kasvud, käbid

Taimravis on männil tähtis koht. Suvel kuiva ja kuuma ilmaga on mändide all eriline aroom, mille sissehingamine teeb head hingamisteedele. Männimets puhastab ja kosutab, sest männiokkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Kes korra männimetsas käinud, teab, et see on tervise tugevdamise ja taastamise koht.

Männipungi koos oksatippudega saab kasutada inhalatsiooniks ülemiste hingamisteede haiguste, nohu ja köha, bronhiidi ja astma vastu. Pange peotäis või paar oksatippe metall- või keraamilisse kaussi, valage üle kuuma veega, katke rätikuga ja hingake auru rätiku all sisse. Nohu korral saab sedasi kogu nägu auru, see toimib paremini kui kitsas inhalaator.

Sama tõmmis vannivette lisatuna on hea liigestele, eriti seljavalu vastu. Tõmmiseks võtke 5 liitrit männiokste tippe. Tööstuslikult on valmistatud männiokkaekstrakti, tärpentini või eeterlikku õli, mida võiks vannivette tilgutada: 10–15 tilka segatuna piima või koorega. Muidu lendub eeterlik õli kuumas vees ja kasutegur on null. Vannisoleku aeg on 20 minutit. Vannivette võib lisada ka kasvude vesitõmmist, mis on samuti hea närvivalu vastu ja annab hea une.

Männipungadest saab teha teed või lisada neid teesegudesse. Tassi kohta võetakse vaid 1–2 punga, sest talvised pungad on hästi vaigused.

Männipungad sobivad köha- või nohusalvi sisse. Peotäis männipungi (võib lisada aedliivateed, sookailu) valage üle kuuma rasva või õliga, laske haududa 90 kraadi juures 2–3 tundi, seejärel kurnake. Õlile võib juurde panna mesilasvaha, 100 ml kohta 10 g, ja eeterlikke õlisid (eukalüpt, münt). Nohu korral lisage salveid, külmetuse ja köha vastu 10–15 tilka kadakaõli. Salvi määrige rinna peale.

Aprilli lõpus ja mais hakkavad pungad paisuma ja neist saavad männikasvud. Kasvudes on eeterlikku õli vähem ja neid võib rohkem kasutada: 1 tl kuivatatud ja peenestatud kasve tassi vee kohta. Seltsiks sobivad iisop, aedliivatee, kassinaeris, paiseleht, üheksavägine ja ongi valmis hea köhatee, milles on eeterlikke õlisid, mis pisikuid tapavad, ja limaaineid, mis röga lahtistavad.

Männiokastest on valmistatud organismi tugevdavaid jooke. Okkad sisaldavad C-vitamiini, mida on talvistes okastes rohkem. Talviseid okkaid on katsetatud vähirakkude hävitamiseks. Rahvameditsiinis on vähiretsept, milles tarvitatakse männikasve koos aaloe, konjaki, musta pässiku, kasekäsna, koirohu ja naistepunaga.

Kasutatakse ka käbisid. Noortest rohelistest käbidest on keedetud nii moosi kui ka siirupit: keetke, kurnake, lisage suhkur. Ise olen pannud moosisuhkrut, siis on siirup mõnusa konsistentsiga. Siirupi kasutamisel tasub olla ettevaatlik, kui on ülitundlikkus või neeruprobleemid.

Võtkem siis aasta alguses endale aega, et jalutada tervendavas ja kosutavas männimetsas.