Seakatk annab Ida-Eestis taas märku

FOTO: Ants Liigus

Ehkki lõppenud aastal kuulsime Aafrika seakatkust „rindeteateid” mõne varasema aastaga võrreldes vähem, pole haigus Eestist kadunud ja aeg-ajalt leitakse haigeid loomi veel Ida-Eestistki.

„Olukord on suhteliselt rahulik, aga mitte väga rõõmustav,” ütleb seakatku uuriv Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop.

Mullu oli 4174 uuritud metsseast katkule positiivsed 257. Aasta lõpunädala andmetel on viimased kolm katkumetssiga kütitud Narva-Jõesuu lähistelt 16. detsembril, räägib Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian.

„Seni olid viimased leiud meil Lääne-Eestis, epideemia liikus idast läände ja lootsime väga, et ida poolt enam teateid ei tule, aga seekordne juhtum viitab, et viirus on endiselt kohal sealgi. Suvel oli juhtum ka Põlvamaal, seega ei saa kuidagi öelda, et katk on kadumas,” nendib Viltrop. „Need üksikud juhtumid, mis tulevad ida poolt, tõestavad, et lähiajal sellest veel vabaks ei saa.”

Narva kandi leidude põhjal võib arvata, et haiged loomad võivad tulla Venemaalt. Idapiiril on Peipsi järv küll hea tõke ees, kuid Narva jõgi pole loomale mingi takistus.

Haige loom ei peagi üle jõe ujuma, sest korjus võib meie poolele hulpida. Katkus siga läheb näiteks ennast jõkke jahutama ja vesi toobki ta siia. Kui haige looma korjus on kaldale jõudnud, siis metssead on uudishimulikud loomad, käivad seda nuuskimas ja saavadki nakkuse.

Metssigade arv on nelja katkuaasta jooksul hinnanguliselt langenud vähemalt viis korda. „Metssigade arv on veel piisavalt suur, et nakkus püsib populatsioonis. Metssigu peaks meil olema nii vähe kui võimalik. Teist varianti ei ole, paraku on null-taset raske saavutada. Kui talvel 40 kraadi pakast ei tule, siis lahti me neist ei saa,” tõdeb Viltrop.

Isegi kui juhtuks nii, et metssead meie metsadest ühel hetkel kaovad, tulevad nad kindlasti tagasi. Oli ju Eesti keskajal paari aastasaja vältel metssigadest vaba. Kui taas tingimused soodsad, on metssiga võimeline väga kiiresti oma populatsiooni taastama.

Praegu on Eestis seakatkuvaba vaid Hiiumaa ja teised väiksemad saared. Mööda merd haige metssiga ise Hiiumaale ei pääseks ja kui katk ühel hetkel saarele jõuab, siis ilmselt inimese tõttu. Arvatakse, et Saaremaalegi tõi katku just inimene, sest Lääne-Eestis polnud katk veel rannikuni jõudnud, kui see Saaremaal endast märku andis.

Haigustekitajat võib inimene edasi viia näiteks saabaste ja metsatehnikaga, aga see võib levida ka nii, kui keegi annab tuttavale värsket metssealiha ja tükike sellest satub kompostihunnikusse, kust metssiga selle sisse sööb. „Olgem ausad, ega kõiki metssigu, keda lastakse, ei suudeta uurida. Esineb ka salaküttmist,” nendib Viltrop.

Teatavasti loodus tühja kohta ei salli. Praegu metssigadest tühjemaks jäänud koht võiks mõjutada huntide söödabaasi, kuid viimaste pehmete talvede tõttu on meie metskitsede arv jõudsalt kosunud ja huntidel ei tohiks söögipuudust olla.

Kui seakatku Eestisse jõudmise ajal rahastas riik haiguse teaduslikku uurimist, siis praegu enam mitte. „Uurime asja oma isiklikust huvist, rahastatud projektid on läbi,” märgib Viltrop.

Teadlastele põnevust pakkunud asjaoluna toob Viltrop välja, et Eestist leiti nõrgenenud haigust tekitava võimega viirus, mis ei tapa sigu väga efektiivselt. „Seda pole maailmas just sageli olnud, et loodusest oleks leitud nõrgenenud tüvesid,” nimetab Viltrop.

Euroopaski pole märke katku leevenemisest. „Läheb aina hullemaks,” sõnab Viltrop. Juba on haigus lähenemas Taanile, kes on Euroopa üks suuremaid sealihatootjaid. Eriti raske on praegu  Rumeenias ja Poolas, kus on üsna palju puhanguid ka kodusigade seas.

Hea uudis on, et sellest aastast panustab Euroopa Liit kümme miljonit eurot seakatkuvastase vaktsiini väljatöötamisse.

SEAKATKU LEIUD

2018. aasta 15. novembri seisuga on uuritud:

4174 metssiga, neist 4098 kütitud, 51 surnud ja 25 hukatud metssiga.

Uuritud metssigadest olid 257 põdenud seakatu, neist 239 olid kütitud, 17 surnud ja 1 autoavarii tagajärjel hukkunud.

Viimased katkumetssead (3 looma) kütiti Narva-Jõesuu lähistelt 16. detsembril.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Populaarne

Tagasi üles