Ärge korrake vanu vigu

Loomakasvatuses tuleb ette, et loomadel puuduvad kõrvamärgid. Kui mõlemad kõrvamärgid olemas, saab omanik looma eest toetust küsida. Foto: Erik Prozes

Uurisime maaeluga seotud ametite esindajatelt, milliseid vigu ettevõtjad mullu kõige enam tegid. Ehk leiate siit mõne vihje, kuidas alanud aasta vähemate probleemidega mööda saata.

PRIA leiab aastast aastasse rohumaade hooldamisnõude rikkumisi. Mullu leiti 273 taotleja juures kokku 901 põldu, mis polnud nõuetekohaselt hooldatud, lisaks oli 110 põllu karjatamine ebapiisav ja järelniide tegemata. Võrreldes 2017. aastaga oli mullu rikkumisi märgatavalt rohkem.

167 taotletud põldu ei olnud toetusõiguslikud, sest tõendamata jäi maa kasutamise õiguslik alus.

Sageli küsib samale maale toetust nii maaomanik kui ka õigusjärgne rentnik ning PRIA-l tuleb välja selgitada, kes reaalselt töid tegi.

Põldudel, kus kasvatatakse kanepit, tuleb kontrollida, et taime tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületaks lubatud piirmäära, 0,2 protsenti. Mullu tuvastati viie põllu proovist THCd üle lubatud normi. Need põllud ei ole toetusõiguslikud.

Loomal pole kõrvamärki

Loomakasvatuses tuleb ette, et loomadel puuduvad kõrvamärgid. Ühe kõrvamärgiga oli 6,2 protsenti kontrollitud loomadest (2017. aastal 3,6 protsenti). Puuduv kõrvamärk tuleb juurde tellida kahe päeva jooksul selle puudumise avastamisest. Looma eest, kel puuduvad mõlemad kõrvamärgid, toetust ei maksta.

Kahtlane seemnekartul

Põllumajandusameti (PMA) taimetervise ja aianduse osakonna juhataja Riina Koidumaa toob oma haldusalast välja, et ainult 80 protsenti tarbekartuli tootjatest on kartulit maha pannes kasutanud sertifitseeritud seemnekartulit, kuigi see kohustus kehtib kõikidele taimetervise registrisse kantud tarbekartuli tootjatele.

Kontrollimata seemne kasutamine võib levitada ohtlikke taimekahjustajaid. Näiteks avastati mullu kahel tarbe- ja ühel seemnekartuli tootjal ohtlik taimekahjustaja kartuli-ringmädanik.

Ettevõtted, kes toodavad ja turustavad taimi, peavad jälgima, et ELi liikmesriikidest või Eesti ettevõtetest saabunud taimedel oleksid taimepassid. Eriti on tarvis jälgida viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi, Eestis on need näiteks õuna-, pirni- ja viirpuu. 2018. aastal tuvastati rikkumisi, kus ettevõttesse saabunud taimedel puudus taimepass.

Tavatoodang maheda pähe

PMA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts räägib, et valdkonna suurimad rikkumised olid seotud tavatoodangu mahetoodangu nime all turustamisega. „Tavatoodangu müümisel mahedana kahjustatakse kogu sektori mainet Eestis ja väljaspool,” rõhutab ta.

Mainekahjule lisandub rahaline kahju kokkuostjale ja teistele tootjatele. Kui eri tootjate saak kokkuostmisel kokku segatakse ja selgub, et üks koorem oli tavatoodangut, siis mahedana ei saa turustada enam midagi ning kõige eest makstakse tavatoodangu hinda.

Arvuliselt oli enim rikkumisi seemne ja paljundusmaterjali kasutamises, need ei vastanud nõuetele.

Teisel kohal oli taimekasvatussaaduste märgistamine, kus tootega koos liikuvatel dokumentidel oli märkimata, et tegemist on mahetoodanguga.

Tuulekaera nuhtlus

Seemne valdkonnas on endiselt mureks tuulekaer. Seemnetootjad teevad oma põldudel küll hoolikalt tõrjet, kuid naabertootjad seda alati tähtsaks ei pea, sageli ei aita ka naabriga rääkimine.

„Seemnetootjad saavad ise PMAsse pöörduda ja meie saame kontrollida, et naaber tõrjet teeks,” ütleb Nemvalts. „Palume olla tõrjes järjepidevad. Kui on tugevasti saastunud põld, ei tohi ühtegi tõrjet vahele jätta. Aastati erinevad ilmastikuolud nõuavad tootjalt tarka tegutsemist, et leida toimiv tõrjeviis.”

Seemnete turustamisel on levinud probleem köögiviljaseemne nigel idanevus.

Vale märgistus

PMA taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp räägib, et mullu avastati turustuskohtades väiksemaid rikkumisi 50. Tavaliselt ei vastanud toote märgistus nõuetele: toote nimi oli ebakorrektne, puudusid kehtivad piktogrammid, ohu- ja hoiatuslaused või oli kulunorm vale.

Aktiivsel taimekasvatusajal tehti üle 500 taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli, eksimusi tuvastati 40. Peamised rikkumised: veekaitsevööndis pritsimine, õitsvate taimede pritsimine, lubatust suurema tuulega pritsimine, taimekaitsevahendi kasutamine selleks mitte ettenähtud kultuuridel, taimekaitsetunnistuse puudumine.

Kui taimekaitsevahendit kasutatakse valesti, võib see ohustada keskkonda, inimeste ja loomade tervist. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks kehtib Eestis juba aastaid taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld.

Kontrolli maaparandussüsteemi

PMA maaparanduse osakonna nõunik Heiki Pajur toob välja, et pahatihti ei tea maaomanik, et tema põldude ja heinamaade all on keeruline dreenisüsteem, mis ehitatud aastakümnete eest. Aga üksnes tänu liigvee ärajuhtimisele on nendel maadel säilinud viljeluspotentsiaal.

„Nagu kõik süsteemid, vajab ka maaparandussüsteem hooldust. Seda küll vähem kui samas väärtuses sõiduauto, aga olulised sõlmed võiks maaomanik kord nelja-viie aasta jooksul üle vaadata,” soovitab Pajur. „Põllumajandusamet on mures, et riigi poolt tehtud maaparandussüsteemide ühiseesvoolude korrashoid mõjub maatulundusmaa seisundile vähe, kui maaomanik oma kalliste süsteemide hooldamisele tähelepanu ei pööra.”

Maaparandussüsteemide riketest 86 protsenti on põhjustatud kaevude ja suudmete hooldamata jätmisest. „Samas on nende hooldamine lihtne ja jõukohane igale maamehele,” ütleb Pajur.

Pole sõnnikuhoidlat

Keskkonnainspektsiooni (KKI) keskkonnakaitseosakonna peainspektor Pavel Ojava räägib, et loomapidajatel on probleeme sõnniku ja virtsa käitlemisega. Põllumajanduses avastatud rikkumiste üldarvust moodustavad sõnnikuhoidla puudumine, selle ebapiisav maht ja sõnniku aunastamisega seotud puudused suurema osa rikkumistest.

„Paaril viimasel aastal on rikkumisi avastatud vähem suurtootjate juures ja skaala on nihkunud väiksema loomade arvuga tootjate suunas,” ütleb Ojava. „Silma jääb, et sagedamini on rikkujad eakamad inimesed, kellel pole olukorra parandamiseks raha.”

Paraku valikuvõimalust ei ole, rikkujate suhtes alustatakse menetlust ja lisaks trahvile jäävad nad ilma põllumajandustoetustest kas osaliselt või kogu ulatuses.

Üleväetamine kogub tuure

Veel toob Ojava välja, et tootjad peavad kinni pidama väetamisnormidest. KKI on tihendanud kontrolli ja kuigi väetiste liigkasutamine ei ole väga ulatuslik, see siiski kasvab.

Tihtipeale ei arvestata väetades kasvatatava kultuuri vajadusi ja väetatakse üle. Kuna hajureostuse üks põhjus on väetiste liigkasutamine, pöörab KKI tulevikus sellele rohkem tähelepanu.

Põllumajandustootjad peavad arvestama väetiste, ka sõnniku ja virtsa laotamise ajaliste piirangutega. „Kahjuks näitab kontroll, et väetiste laotamisega seotud rikkumiste arv ei vähene,” tõdeb Ojava. „Et talvel mitte jänni jääda, tuleb sõnnikuhoidlad tühjendada õigel ajal.”

Keskendutakse ennetamisele

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektor Indrek Halliste ütleb, et mullu oli neil luubi all ennetustöö, näiteks ebaseaduslikud toidulisandid. Avastati suur toiduvõltsimine, kus veisehakklihast tuvastati kanaliha.

„Seevastu tuleb pisut tuhka pähe raputada seoses Viikingite küla Mihkli juhtumiga. VTA eksis, õppis ja on tulevikus tublim,” lubab ta. Halliste sõnutsi keskenduvadki nad uuel aastal rohkem ennetusele. „Oleme taotlenud lisarahastust, et suurendada seirete osakaalu,” sõnab ta.