Generaator hoiab farmi käigus, kui torm elektri viib

Volvo diiselmootoriga varustatud 160 kW generaator on võimeline n-ö elus hoidma kasvõi mitmetuhandepealise lüpsikarja, tagama lüpsiseadmete töö, jahutama piima ja tagama muul moel farmi toimimise.

FOTO: Ain Alvela

On teada tõde, et elektrivool pole maakohas kaugeltki püsiv väärtus, mistõttu kusagil kõrvalises kohas farmi pidades tuleb olla valmis elu ja olemist jätkama ka siis, kui elekter kaob.

Eriti kriitiline on elektri pidev olemasolu loomakasvatuses, iseäranis piimakarjakasvatuses, kus lüpsiaja saabumisega pole võimalik tingida. Levinuim lahendus pideva elektrivarustuse tagamiseks on diiselgeneraatori paigaldamine. Tänapäeval on need täisautomaatsed, lülitudes tööle kohe, kui elekter kaob. Generaatorit ei asenda päriselt ka päikesepatareid või tuulemootorid, sest eales ei tea, kas akud on piisavalt laetud, kui lisaelektrit vaja läheb. Üsna keeruline on leida piimatootjat, kel n-ö abielektrit kordagi vaja pole läinud.

Farmides, kus lüpsikorralduse eest hoolitsevad robotid, on viimaste komplektis juba niikuinii olemas elektrigeneraatorid. Eraldi generaatorit vajavad aga platsilüpsi ja karussell-lüpsiga lehmalaudad. Juba vanasti olid piimafarmides generaatorid olemas, enamasti küll käsitsi käivitatavad ja mõne võimsama nõukogude traktori mootoriga varustatud riistad. Selline ajab ka asja ära, aga vajab pidevalt, et keegi selle juures valves oleks ja masina vajadusel käima paneks. Praegu on üle mindud automaatsetele generaatoritele, mille elektriline võimsus on 50–100 kW ja millest piisab nii lüpsiseadmete käigushoidmiseks, piima jahutamiseks, valgustuseks ja muuks vajalikuks, mis elektri jõul toimib. Söödajagamist elekter üldjuhul ei puuduta, sest seda tehakse enamasti traktorite ja söödamikseritega.

Generaatori soetamiseks ja elektrisüsteemi ühendamiseks tuleb arvestada keskmiselt 300 000eurose investeeringuga. Farmid, kel üles ehitatud oma biogaasi tootmine, saavad elektritootmiseks kasutada gaasigeneraatoreid.

Elektrigeneraator

• Elektrigeneraatoreid saab võimsuse järgi jagada väikesteks (15–20 kW), keskmisteks (20–500 kW) ja sellest võimsamateks, mis juba selgelt tööstuslikud, ette nähtud töös hoidma tervet tootmiskompleksi, aga ka näiteks haiglat jmt.

• Kodumajapidamises läheb harva vaja üle 10 kW generaatorit.

• Kui generaatoriga on tarvis varustada farmi või töökoda, tuleb arvestada minimaalselt 50 kW võimsusega.

• Elektrigeneraator peaks olema teatud võimsusvaruga, kasvõi selleks, et seadmed vajavad käivitamisel üldiselt rohkem voolu kui tavarežiimil töötades.

• Peab tagama, et generaator lülitaks tööle hakates peakaitsem automaatselt välja.

• Generaatorile tasub teatud intervalliga teha kontrollkäivitusi, spetsiaalse automaatikaga varustatud seade teeb seda ise.

• Ka õli tuleb regulaarselt kontrollida ja vahetada, isegi siis, kui mootor pole suuremat töötanud.

• Generaatoriruum peab olema kuiv, ventileeritud ja talvel kergelt köetud, põlemisgaasid tuleb korralikult ruumist välja juhtida.

• Elektrigeneraator peab olema maandatud.

Farmi elektrivarustus tuleb hoida töökindlana

• Loomafarmis peab olema sõltumatu toiteallikas, mis kindlustab elektrivoolu katkemisel veevarustuse, ventilatsiooni, lüpsiaparaatide, signalisatsiooni ja valvesüsteemi toite.

• Elektriseadmed töötavad häireteta ainult siis, kui need on õigesti ehitatud ja pidevalt tehniliselt korras.

• Elektrivarustuse töökindluse õige määratlemise, projekteerimise ja ehitamisega välistatakse, et võrgu toite katkestus põhjustab inimeste ohtusattumist, loomade hukkumist, vara hävimist või keskkonnakahju.

• Nõuetekohaselt projekteeritud ja ehitatud elektripaigaldisega hoitakse ära juhtumid, kus ettevõttes ei saa kuuma ilmaga ülekoormuse tõttu töötada konditsioneerid, farmis ei saa elektrivoolu puudumise tõttu lehmi lüpsta ja sigalas hukkuvad loomad ventilatsioonita jäämise tõttu.

Allikad: Riigi Teataja, Maa Elu

Populaarne

Tagasi üles