Mahetootja peab täpselt teadma, mis põllumullas toimub

Mullaproove saab iga farmer spetsiaalse seadmega ise võtta ja laborisse saata.

FOTO: Ain Alvela

Kuula artiklit

Kui soovitakse üle minna maheviljelusele, tasub alustada oma mulla põhjalikust uurimisest, et välja selgitada, millised on selle vajadused.

Abiks on mullaproovid. Kui need tehtud, võib hakata uurima maheväetiste, looduslike mineraalide ja aktivaatorite kasutamise võimalusi.

OÜ Agri Partner mahevilja sisendite müügijuht Aive Jänes kinnitab, et järjest enam kasutatakse looduslikku päritolu biostimulaatoreid ja aktivaatoreid nii seemnete puhtimiseks kui ka lehestiku pritsimiseks.

Näiteks taliteraviljade pikka kasvuaega sügisest suveni mõjutab väga mitmekesine ilmastik. Eesti Taimekasvatuse Instituudi katsed on näidanud, et mida keerulisemad on kasvukeskkonna tingimused, seda suurem on biostimulaatorite mõju.

Maheviljeluses tähendab puhtimine seemnete töötlemist mikroorganismide ja toitainetega, et parandada taimede kasvukeskkonda ja kiirendada tärkamist. Agronoomid ütlevad, et see on väga tarvilik just umbrohtude ees kasvueelise saamiseks.

„Puhtimisel lisatud biostimulaatori soodne mõju kasvuergutina avaldub külvi kiiremas tärkamises ning juurestiku võimsamas arengus ja kasvus,” selgitab Jänes. „Korralik juurestik võimaldab suuremat saagikust. Heas kasvujõus taim peab paremini vastu kasvukeskkonna stressile ja taimekahjustajatele.”

Kasvuaegse lehestiku pritsimine biostimulaatoritega annab taimele toit- ja kaitseaineid. Pealt pritsimine mõjub taimele turgutavalt just stressirohkes kasvukeskkonnas.

Kuidas siis hinnata, millist väetist või aktivaatorit põld vajab ja kui palju seda põllule viia?

Tootjad hindavad oma põlde visuaalselt, käivad seal sageli ja takseerivad taimiku seisukorda. Taimi võib välja kaevata ja uurida, kui hästi on juurestik arenenud.

„Mahetootjad väetavad kevaditi taimikut lehekaudselt, kasutatakse kiseriidi baasil toodetud leheväetisi. Leheväetised mõjuvad taimekasvu eri kasvufaasides, kuid varajased pritsimised soodustavad juurestiku arengut,” räägib Aive Jänes. „Hästi arenenud ja sügavale tungiv juurestik laseb taimel omastada vett ja toitaineid sügavamast mullaprofiilist.”

Muldade seisukorrast annavad ülevaate mullaproovid. Sakus Eesti Põllumajandusuuringute Keskuses saab teha nii mulla põhielementidel põhineva analüüsi kui ka täisanalüüsi. On tootjaid, kes teevad analüüse ka väljaspool Eestit, kuid siis tuleb välja mõelda, kuidas saadud tulemusi Eesti tingimustes rakendada.

Üks võimalus on soetada endale väike nn mullakohver ja sellega ise oma põldudel käia ja proovid võtta. Tegemist on väikse koduse n-ö mullalaboriga.

„Mulla kiiranalüüsil põhinevad mobiilsed analüsaatorid aitavad jälgida mulla mikro- ja makroelementide sisaldust ning langetada ökonoomsemaid otsuseid põllumajandustootmises,” selgitab Aive Jänes kohverlabori tööpõhimõtet. „Kasutada saab eri võimsusega analüsaatoreid kas suure või väiksema tootmismahuga põllumajandustootjale.”

Mulla analüsaatorid

  • Mulla mikrobioloogilise aktiivsuse määraja
  • Mobiilsed mulla analüsaatorid
  • Kohver mulla pH määramise vahenditega
  • Penetromeeter
  • Mullapuur
  • Mulla temperatuuri mõõtur
  • Sademete mõõtur
  • Mükotoksiinide määraja

Allikad: Agri Partner

Tagasi üles