Juba teine kool saatis kombainerid virtuaalpõllule

Järvamaa kutsehariduskeskuse juhendaja Felix Lavrentjev näitab kombainijuhtimise simulaatori kasutamist.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Kuula artiklit

Kui umbes pool aastat sai Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool nautida teraviljakombaini simulaatori kasutamise osas teerajaja rolli, siis mõned nädalad on vastav õppevahend olemas ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses.

Kooli põllumajanduse valdkonna juhtõpetaja Aive Kupp põhjendab sellise õppevahendi vajalikkust mitmel moel. „Viljakoristuse hooaeg on suhteliselt lühike ja ettevõtetes saavad kombainirooli ennekõike ikka kogenud mehed,” selgitab ta. „Et ka meie õpilased saaksid kombainijuhtimise esmase kogemuse, sai muretsetud simulaator.”

Nagu suur arvutimäng

Digitaalne õppevahend – simulaator jõudis kutsehariduskeskusesse alles novembris, Euroopa Liidu projektiraha toel.

Järvamaa Kutsehariduskeskuses saavad simulaatorit moel või teisel kasutada põllumajandustöötaja ja -tootja eriala õpilased.

Vajadusel on masin abiks eksamil ehk lisaks arvuti poolt juhendamisele on olemas testülesanded. Neid on vähemalt kümmekonna õppetunni jagu.

Enne teistele õpetamist teeb virtuaalpõllul tegutsemise endale selgeks kutsehariduskeskuse juhendaja Felix Lavrentjev. Seega on loogiline, miks just tema on demomees.

Eriline arvutimängur Felix enda sõnul ei ole, kuid päris kombainiga on ta see-eest tööd teinud kolm hooaega. Nii koolis kui ka põllumajandusettevõttes. „Simulaator on peaaegu nagu päris: kõik nupud ja juhthoob on nagu tänapäevases masinas. Ainuke puudus ongi ekraanidelt nähtav pilt, see ikka päris reaalne ei ole,” vahendab ta muljeid.

Võhiku jaoks sarnaneb teraviljakombaini simulaator arvutimänguri unelmate mängukohaga: kõrge John Deere’i kirjadega platvorm, kuhu on kinnitatud mugav tool, selle ees rool ja neli suurt ekraani. Ei puudu ka mõned pisemad monitorid (üks on digitaalne armatuur, millelt jälgitakse kombaini töörežiimi põhiandmeid, teine on juhtmonitor, millelt valida ees ootavaks tööülesandeks sobivad programmid, seadistada masinat jms), juhtkang ja parema käe all kümned nupud. On isegi pedaalid.

Tehnikat tuleb tunda

Järvamaa Kutsehariduskeskuse tehnika ja taimekasvatuse tootmisjuht, kutseõpetaja Marek Kõbu nendib, et kõrvalt vaadates meenutas simulaator tallegi esmalt suurt arvutimängu. „Kui aga ise pinki istusin ja masinaga sõita proovisin, siis oli tekkinud tunne päris reaalne,” ütleb ta.

„Võimsad tänapäeva kombainid maksavad 300 000 euro ringis, kogenematul juhil võib nendega sõitma õppimine, kui põllul poste või kivisid vältida ei suuda, päris kulukaks kujuneda.”

Tänapäevase põllumajandustehnika käsitlemine nõuab oskusi. Vaid roppuste ja suure haamriga probleemide lahendamise aeg on ammu läbi. Ka Marek Kõbu tõdeb, et pelgalt paari lihtsa liigutuse abil enam hakkama ei saa. „Peab oskama kasutada juhtpulti, millega tegelikult toimubki kogu kombaini juhtimine. Kõik reguleerimised, seadistused kombaini maksimaalse tõhususe saavutamiseks on võimalik teha kabiinist. Selleks tuleb tunda masina ajuks olevat arvutit,” arutleb ta.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu juhataja Riho Kala kinnitab, et simulaatori kui õppevahendi juhtimissüsteem on identne päris masinatega. Selle esmane kasu seisneb esmajoones varem kombainidega mitte kokku puutunud õpilase hirmude mahavõtmises.

„Kui õpilane läheb päris kombaini, siis ei tohiks olla, et ta ehmub seal kohe ära, vaid kogu juhtimine peaks talle juba arusaadav olema,” leiab ta. „Mehaanikat simulaatoriga ei õpi, aga juhtimist küll!”

Kala meenutab, et ajal, mil neil oli koolis vähem tulevasi põllumehi õppimas, kutsus ta noormehi graafiku alusel paariliikmeliste puntidega viljavõtmishooajal Olustverre tagasi. Seda praktilise töökogemuse omandamiseks: osa tegutses viljakuivatis, osa kombainiga põllul. Seejärel rollid vahetusid.

„Kui aga poisse on palju, siis enne saab hooaeg otsa, kui jõuaksime kõikidega päriselt need asjad läbi teha,” sõnab ta. „Simulaatoriga on aga nii, et harjuta, palju tahad. Meil ei ole kommet, et õhtuti läheb uks kinni. Tulge kohale, pange simulaator käima ja muudkui harjutage.”

Et sellised seadmed meie koolidesse jõuavad, on aja märk. Märk digitaalsest ühiskonnast, kus erialasid ei saagi õpetada aegunud õppevahenditega.

Riho Kala meenutab, et 25 aastat tagasi, mil tema Olustverre tööle läks, olid õppevahenditena kasutusel mulaažid. „Neid me praegu ju enam ei kasuta. Tegelikult on ikka megahüpe tehtud, ennekõike selles, kuidas me õpetame ja milliseid vahendeid õpetamisel kasutame.”

Teraviljakombaini simulaatorid (John Deere’i GoHarvest) tarnis koolidele John Deere’i ametlik edasimüüja Baltic Agro Machinery OÜ. Virtuaalsed juhtimisseadmed, -programmid, millega kombainereid ja traktoriste koolitada, on olemas teistelgi tootjatel.

KOMMENTAAR

Marek Peensalu, Baltic Agro Machinery teraviljakombainide- ja liikurhekseldite tootejuht:

John Deere panustab palju kliendi kogemustele ja koolitustele. Meie oleme John Deere’i käepikendus Eestis ja kanname hoolt, et kombainerid saaksid võimalikult asjakohase koolituse, kuidas masinaga opereerida, seda seadistada ja kuidas tulla toime eri koristustingimustes nii, et kombain säilitaks maksimaalse tootlikkuse.

Et teadmised püsiksid värsked, korraldab Baltic Agro Machinery igal aastal oma uutele ja vanadele kombainiklientidele koolitusi.

Sel põhjusel tõime kodumaale eelmisel aastal kombaini simulaatori. Nii võib masina koolitusi teha juba talvel. Masina kallal saame mehaaniliste seadistuste poolelt teha n-ö kuiva trenni, kuid simulaator laseb saaki koristada kasvõi kõige külmema ja lumisema ilmaga.

John Deere’i simulaator GoHarvest võimaldab õppida mitmeid ülesandeid nii kogenud kombaineril kui ka koolipoisil. Simulaatoril saab näiteks harjutada, kuidas kombaini õigesti siseneda ja milliseid ohutusnõudeid jälgida masinaga opereerimisel. Samuti võib harjutada suure masinaga liikluses toimetulekut.

Kui põhiasjad selged, on järg konkreetse „tööpõllu” käes. Õpilane saab kätt proovida, kuidas kombaini külge haakida heeder ja kuidas ära võtta. Õppetükkide juurde kuulub videomaterjal, mis selgitab, kuidas need toimingud päriselt väljaspool masinat käivad.

Kui heeder küljes, järgneb õppetund, millised on kombaini mehaanilised seadistused. See tähendab, milliseid peksukorve või sõelu tuleb konkreetse kultuuri juures kasutada või millist põhupeenesti kiirust kasutada.

Kui välised seadistused tehtud, läheb kombainer masinaga põllule. Põldudel saab harjutada saagikoristust ja kombaini seadistamist simuleeritud koristustingimuste järgi.

Kõiki õppetunde on võimalik läbida praktiseerimise ja eksamineerimise vormis, nii saavad koolid õpilaste teadmisi ka kontrollida. Programm on päris mahukas, see tagab, et meie põldudel teevad tööd hoolikalt koolitatud kombainerid.

Tagasi üles