Kliimakonverents: tegutseda on jäänud kümme aastat, et pääseda hullemast

Keskkonnaminister Siim Kiisler. Foto: Tairo Lutter

Uudised hiljuti Poolas Katowices toimunud ÜRO kliimakonverentsist tundusid paljudele hirmigavad, ometi hakkab seal räägitu puudutama meie kõigi elu. Mere ligidal elavad inimesed, eakad ja kroonilised haiged on esimesed, kes tunnevad kliima soojenemisest tulenevat kahju. Ka põlevkivitööstusest palga saajad ei saa olla kindlad, et tööd jätkub pikkadeks aastateks.

Keskkonnaminister  Siim Kiisler, kui riigid pidasid kaks nädalat läbirääkimisi ja kokkuleppele jõuti kompromisse tehes, võib sellest välja lugeda, et kokkutulnutele esitati andmeid, mis veensid, et vanaviisi jätkates on katastroof tulemas. Kas on nii?

Pariisi kokkuleppega võtsid riigid eesmärgi hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool 2 kraadi võrreldes tööstuseelse tasemega ja püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini.

Tänavustel läbirääkimistel andis tooni valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) avaldatud eriaruanne, mis rõhutab, et kahekraadise temperatuuritõusuga kaasnevad tagajärjed on palju tõsisemad võrreldes pooleteise kraadiga.

Poolekraadine vahe tähendab näiteks, et rohkem liike on kadumisohus; mais, riis ja nisu annavad vähem saaki; veepuudus hakkab mõjutama järjest suuremat hulka inimesi; merevee tase tõuseb; põua ja tormidega tuleb rinda pista järjest tihedamini ning ookeanide happelisuse suurenemine mõjutab koralle ja vee-elustikku.

Praeguseks on inimtegevus põhjustanud juba ligi ühekraadise soojenemise. Aruande kohaselt on jäänud vaid veidi üle kümne aasta aega tegutseda, et jääda 1,5 kraadi piiresse. Seejuures on iga riigi panus ja tegevus tähtis.

Millal kliima soojenemisest tingitud muudatused endast märku annavad?

Kliimamuutusi on juba praegu tunda kogu maailmas, kusjuures soojenemine Euroopas on olnud kiirem kui maailmas keskmiselt. Selliseid kuumalaineid nagu möödunud suvel tuleb tõenäoliselt tulevikus üha rohkem ette. Lisaks on meil oodata lumi- ja jääkatte vähenemist, talvel rohkem torme ja sademeid.

Haavatavamad piirkonnad Eestis on tiheasustatud rannikualad ja piirkonnad siseveekogude ääres. Peamised kliimamuutustega kaasnevad probleemid seal on rannikumere või siseveekogude suurenenud vooluhulgast tingitud veetaseme tõus ja äärmuslikud sademed, mis toovad kaasa sagedasemad ja suuremad üleujutused.

Mõjutatud saavad paljud valdkonnad: majandus, taristu, päästevõimekus, inimeste tervis ja looduskeskkond: taimkatte muutused, võõrliigid, uued taimekahjurid.

Seetõttu oleme Eestis koostanud kliimamuutustega kohanemise arengukava ja rakendusplaani, mis näeb ette konkreetse tegevuse, et mõjudega toime tulla. Mõnda mõju saame ennetada ja leevendada, mõnega tuleb lihtsalt kohaneda.

Äärmuslike ilmastikunähtustega kaasnev oht ei mõjuta ühiskonnagruppe võrdselt – mõju varieerub lokaalselt, näiteks üleujutused mereäärsetes või madalamates piirkondades, ja inimesiti – eakamad on külma- ja kuumaäärmuste suhtes tundlikumad. Samuti avaldub tervisemõju tugevamalt lastel ja kroonilistel haigetel.

Miks kliima soojeneb?

Kliimamuutuste põhjused on looduslikud ja inimtekkelised. Enamik teadlasi leiab, et praegustes enneolematult kiiretes muutustes on inimesel märksa suurem roll. 1950. aastatest alates on hüppeliselt tõusnud CO₂ atmosfääri paiskamine fossiilsete kütuste põletamise tõttu, temperatuuri tõus ongi reaktsioon suurenenud süsinikuheitele.

Katowices vastu võetud reeglistik hõlmab mitut aspekti Pariisi kokkuleppe rakendamise kohta.

Olulise osa moodustavad põhjalikud juhised, kuidas riigid kasvuhoonegaaside heitkoguseid arvestama peavad ja kliimaeesmärkide täitmisest aru annavad. Nii saab kontrollida, kas osalised oma kohustusi täidavad.

Millised riigid on kokkuleppe eestvedajad ja keda on vaja järele vedada?

Pärast USA otsust lahkuda Pariisi kokkuleppest on poliitiline olukord muutunud. Varem oli USA kliimaküsimustes üks häälekamaid ja aktiivsemaid. Suurema rolli on nüüd haaranud Euroopa Liit koos Kanada ja Hiinaga, näiteks korraldati nende juhtimisel tänavu juba teine rahvusvaheline riigijuhtide kohtumine.

Rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel mängivad arvestatavat rolli riikide endi huvid, eriti rahaliste toetustega seoses. Erandiks polnud ka tänavune konverents. Arengumaad ja saareriigid nõuavad suuremat ambitsiooni ja raha, kuna nende riigi säilimine on kliimamuutuste tõttu ohus.

Tänavuselt konverentsilt jäi silma, et osa riike – USA, Kuveit, Saudi Araabia ja Venemaa ei olnud nõus tunnustama IPCC eriaruannet 1,5kraadise soojenemise kohta, mis kutsub riike üles kiiresti tegutsema. Seega tehti lõplik otsus tervitada aruande õigeaegset valmimist, mitte selle sisu.

Viimase hetkeni vaieldi kasvuhoonegaaside ühikutega kauplemise mehhanismi üle, kuna Brasiilia soovis, et mahamüüdud ühikuid saaks arvestada heite vähendamise hulka. See aga oleks vastuolus Pariisi kokkuleppe põhimõttega vältida topeltarvestust.

Kui suur on Eesti osa kliima soojenemises?

Kuna oleme väike riik, on maailma mastaabis meie osa tagasihoidlik. Kui aga vaadata kasvuhoonegaaside heitkogust elaniku kohta, oleme Euroopa Liidus üks suurima süsinikujalajäljega riike – selle põhjus on meie energeetikasektor ehk valdavalt põlevkivi kasutamine energiatootmisel. Eestis on energeetikatööstus suurim kasvuhoonegaaside heite allikas, mis 2016. aastal moodustas 70,4 protsenti koguheitest.

Pariisi kokkuleppe rakendamiseks tuleb ka meil tunduvalt vähendada kasvuhoonegaaside heite kogust. Eesti kliimapoliitika raamdokument on „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”, milles lepiti kokku valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades, mis seavad selge teekonna aastani 2050.

„Kliimapoliitika põhialused” seab juba praegu meie eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite vähendamise 80 protsenti aastaks 2050, seda võrreldes 1990. aastaga.

Põlevkivist väljumine on kompleksne teema ja vajab ühiskonnas laiemat arutelu, puudutades lisaks keskkonnale sotsiaalmajanduslikke aspekte ja turvalisust.

Keskkonnaministeeriumi valdkondadest keskendume praegu veel transpordile ja metsandus-maakasutussektorile. Transport on uuringute kohaselt Eestis suur heite vähendamise potentsiaaliga sektor. Võtmesõnad on autopargi ökonoomsus, väiksema kasvuhoonegaaside heitega transpordi ja liikumisviisi valik ning säästlikud transpordikütused.

Võib arvata, et need muudatused pole odavad. Kuidas tavainimene oma rahakoti peal seda tunnetab?

Eesti maksab ÜRO kliimamuutuste konventsioonis osalemise liikmemaksu, mis arvatavasti suureneb. Läbirääkimised 2020.–2021. aasta eelarve üle algavad juunis.

Teisalt võib kasvuhoonegaaside aruandluskulu meil hoopiski väheneda. Tavainimese rahakotti need muudatused mõjutama ei hakka.

Mis puudutab aga kliimamuutuste leevendamist Eestis, siis kliimapoliitika mõjuhinnang Eestis on näidanud, et kasvuhoonegaaside vähendamisega kaasneb eelkõige positiivne mõju majandusele.