Eestis on heidutusjahi korraldamine rändel olevatele hanedele põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks põhjendatud, vahendab ERR-i uudisteportaal keskkonnaministeeriumi seisukohta.
Keskkonnaministeerium toetab rändel olevate hanede küttimist
"Rändel Eestit läbivate haneliste arvukus ja nende poolt tekitatud kahjud põllumajandusele on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud. Probleemi on arutatud keskkonnaministeeriumis koos maaomanike, jahimeeste ja ornitoloogide esindajatega. Kõik osapooled on ühel meelel selles, et haneliste kõrge arvukus tekitab suuri probleeme põllupidajatele, kuid kevadise heidutusjahi korraldamise osas esialgu veel ühist keelt ei suudetud leida," seisab keskkonnaministeeriumi kirjas riigikogu maaelukomisjonile.
Keskkonnaministeerium märkis, et on endiselt seisukohal, et ulukite arvukuse reguleerimine läbi jahipidamise peab toimuma selleks ettenähtud jahiajal.
"Väljaspool jahiaega ulukite surmamine saab toimuda ainult siis, kui muud lahendused ei anna tulemust. Nii annabki jahiseadus meile õiguse korraldada jahipidamist ulukite poolt tekitatud kahjustuste vältimiseks väljaspool jahiaega.
Kõik osapooled on ühel meelel selles, et haneliste kõrge arvukus tekitab suuri probleeme põllupidajatele, kuid kevadise heidutusjahi korraldamise osas esialgu veel ühist keelt ei suudetud leida.
Praktikas oleme seda tulemuslikult kasutanud eelkõige suurkiskjate nuhtlusisendite surmamiseks. Täna olemegi olukorras, kus seni kasutusel olevad heidutusmeetmed haneliste poolt tekitatud kahjustuste vältimiseks ei anna tulemusi," kirjeldas ministeerium valitsevat olukorda.
Keskkonnaministeerium märkis, et kuna nii hallhani kui valgepõsk-lagle on kasvava arvukusega ning olulisi konflikte põhjustavad liigid kogu oma rändeteel on rahvusvahelisel tasandil otsustatud koostada nende liikide populatsioonide kohta tegevuskavad.
Kui rahvusvaheliselt haneliste heidutusjahi küsimustes konsensuseni ei jõuta, siis lubab Eesti keskkonnaministeerium jätkata siseriiklike regulatsioonide väljatöötamist.