/nginx/o/2014/06/03/3085850t1h1f37.jpg)
Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai kirjutab Maablogis, et üheks keskseks Euroopa biomajanduse teemaks on toidujäätmed. Kui suurlinnade toidujäätmeid kasutataks loomasööda tootmiseks, saavutataks toidutootmisvõimekus kogu maailma kasvavale rahvastikule ilma põllumajandusmaad laiendamata.
Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012.
Üks Euroopa biomajanduse aluspõhimõtted on Toomas Kevvai sõnul kestlikkus ja ringmajandus.
Keskseks deviisiks biomajanduse mõtestamisel on taastumatute ressursside asemel taastuvate bioressursside kasutamine. “Ühe hea näitena võib siinkohal ehk tuua ehituses betooni asendamise puiduga – kasutades tonni betooni asemel tonni puitu, vähendame CO2 emissiooni hinnanguliselt 2,1 tonni.”
Ringmajanduse põhimõtteline eesmärk on hoida tooraine pidevas ringluses – ehk siis eesmärk on jäätmevaba majandus.
/nginx/o/2014/01/27/2778306t1h3353.jpg)
“Üks keskne teema biomajanduse kontekstis on näiteks toidujäätmete kasutamine. Hinnanguliselt võiks just linnades tekkivate toidujäätmete kasutamiseks lahenduste leidmine, näiteks nendest loomasööda tootmine vms, hoida maailmas põllumajandusmaad kokku ulatuses, mis võimaldaks toita ära kolm miljardit inimest. Sisuliselt oleks tõhusa ringmajanduse põhimõtete rakendamisel võimalik tagada toidutootmisvõimekus kogu maailma kasvavale rahvastikule ilma põllumajandusmaad laiendamata.”
Strateegia rakenduskavas on näiteks esialgu planeeritud viia Euroopa 5 kuni 10 suurlinnas toidujäätmete käitlemine täielikult ringmajanduse põhimõtetele vastavusse.
Loe biomajanduse strateegia uuendamisest Maablogist
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)