Hõõgvein mähib kodu lõhnalummusesse

Kõik hõõgveini sisse pandavad maitseained on ka tuntud terviseturgutajad. Foto: Mihkel Maripuu

Kui külmetus kipub kallale või soovite luua pidulikku meeleolu kuuma joogiga, siis on hea valik hõõgvein või glögi, milles võib alkoholi asendada oma aias kasvanud marjadest tehtud mahlaga, millele lisada tervist turgutavaid maitseaineid.

Esimese hõõgveini olevat valmistanud Hippokrates ja ta propageeriski seda kui ravimit. Kitsamas mõttes hõõgveini ja laiemas tähenduses glögi maitsestamiseks kasutatakse mitmesuguseid aromaatseid maitsekomponente, millest paljud mõjuvad ka ravimina, kas otseselt või lõhna kaudu (lõhnravi).

Euroopas tõusis hõõgveini joomine taas au sisse 16. sajandil Saksamaal. Saksakeelsest sõnast glühwein tuleneb ka eestikeelne sõna hõõgvein. Glögi eestikeelne nimetus aga tuleb rootsikeelsest fraasist glödgat vin, mis tähendab hõõguvatel sütel kuumutatud veini.

Sellist jooki juues täitub soojusega mitte ainult keha, vaid kogu kodu mähkub lõhnalummusse.

Kõige sagedamini kasutatakse hõõgveini ja glögi vürtsina nelki, kaneeli, musta pipart, roseepipart, muskaati, ingverit, kardemoni, aniisi, lagritsat ja tsitruseliste sukaadi. Ära ei tasu põlata ka kodumaiseid kuivatatud kadakamarju.

Vürtside paremaks segunemiseks ja lõhnaainete säilitamiseks tuleks keeta eraldi väikeses kinnises nõus valmis vähese veega vürtsitõmmis: vürtsisegu läbi uhmerdada, asetada puhtast linasest või puuvillasest riidest kotikesse ja valada peale vesi, nii et see kotikest veidi kataks. Segu keetke kaane all tasasel tulel mõni minut, laske vähemalt kümme minutit tõmmata. Tõmmist tilgutage hõõgveiniklaasi põhja ja valage peale pruuni suhkruga maitsestatud kuum hõõgvein. Või lisab igaüks pruuni suhkrut pärast oma maitse järgi.

Hõõgveini serveerige spetsiaalsetest hõõgveini jaoks mõeldud klaasidest, veiniks sobivad täiesti kodumaised puuvilja-marjaveinid. Enne hõõgveini väljavalamist pange klaasi põhja mõni sidruni-, laimi- või apelsiniviil, rosinaid või jämedalt purustatud kooritud mandleid. Kõige sagedamini tehakse hõõgveini punasest (harvem valgest) veinist, Ameerikas ka õunasiidrist.

Hõõgveinid on peaaegu alati magusad – kasutada võib nii valget kui ka pruuni suhkrut, siirupit või mett. Lisada võib apelsini- ja sidrunimahla, brändit, konjakit, viina või portveini.

Kui kuuma veini on tembitud kangema alkoholiga, nimetatakse saadud jooki punšiks. Punši kodumaaks loetakse Indiat. Sanskriti keelest tõlgituna tähendab paňs number viit: arrak, vesi, tee, suhkur ja sidrunimahl.

Teadagi on kõik hõõgveini pandud maitseained ka ravimid.

Kaneelil on suurepärane higistama ajav ja röga lahtistav toime külmetuse, bronhiidi ja gripi korral. Leevendab hambavalu. Tugevdab südant, soojendab neere, parandab vereringet ja vähendab seedehäireid.

Ingver soodustab rögaeritust ja tugevdab immuunsüsteemi. Maandab vaimset ja füüsilist stressi, vähendab seedehäireid ja kõhugaase, ravib kõhulahtisust, reumavalu, leevendab merehaigust. Pidavat tõstma libiidot.

Kardemon tugevdab samuti immuunsüsteemi, eriti koos kaneeliga. Vähendab köha, nohu ja reumavaevusi. Ergutab maitsekeskust ja suurendab seega heast toidust saadavat maitseelamust.

Muskaat parandab nägemist, vähendab depressiooni, tugevdab südant ja parandab neerude tööd.

Aniis on hea looduslik bronhiidiravim, vähendab vere kolesteroolisisaldust, alandab vererõhku ja peletab depressiooni. Vähendab lihasekrampe, tugevdab südant, vähendab südamekloppimist, parandab seedimist, korrastab menstruaaltsüklit, aitab naistel kergemini kliimaksiga toime tulla.

Nelgil on ammu tuntud ja aktsepteeritud kahjulikke baktereid hävitav ja valuvaigistav toime. Nelgi eeterlikud õlid pidid lõhustama isegi gripiviiruse ja mõjuvad surmavalt tuberkuloositekitajale.

Must pipar lahtistab röga, mahendab kähisevat häält, teeb kõhu korda ja väljutab organismist liigset vett.

Lagrits on ammu tuntud köharohi, rögalahtisti ja immuunsüsteemi tugevdaja.

Kuivatatud tsitrusviljaliste koor ja nendest eralduvad eeterlikud õlid parandavad meeleolu ja lõdvestavad, sobivad hästi sügis- ja talveväsimuse all kannatajale.

Kadakamarjad aitavad taastada hingelist tasakaalu, tõrjuda stressi ja hirmu. Stimuleerivad vereringet, lümfitalitlust, tugevdavad immuunsüsteemi. Hoiavad ära hingamisteede põletikke, väljutavad vedelikke ja lima.

Kui hakkate tegema külmetushaigusi peletavat hõõgveini, võite maitseained siduda kokku ühte kotikesse, et neid oleks hiljem hõlbus potist välja võtta, aga neil võib ka lahtiselt hulpida lasta.

KÜLMETUSHAIGUSTE VASTU

* 150–200 g vett, 50–100 g punast veini, 1 sl suhkrut, 5 g musta teed, 0,1 g kaneeli ja nelki. Vesi ajada keema, lisada maitseained ja keeta kaane all tasasel tulel 2–3 minutit. Lisada must tee ja kuumutada uuesti keemiseni. Tõmmis kurnata, magustada, segada juurde vein. Serveerida kuumalt koos sidruniviiluga.

* 100–120 g vett, 100 g punast portveini (olen kasutanud ka Põltsamaa Tõmmut), maitse järgi kaneeli, muskaati, nelki ja suhkrut. Vesi ajada keema, lisada maitseained ja keeta kaane all tasasel tulel 2–3 minutit. Lasta 5 minutit seista, kurnata, segada juurde vein ja magustada. Serveerida kuumalt koos sidruniviiluga.

* 100 g vett, 100 g punast veini, 1 kuhjas tl kuivatatud kadakamarju, noaotsatäis jahvatatud muskaati, maitse järgi pruuni suhkrut. Veele lisada jahvatatud muskaat, vesi ajada keema, lisada kadakamarjad ja lasta 5 minutit kaane all tõmmata. Segada juurde vein ja maitsestada suhkruga. Soovi korral võib keeduse kurnata, aga kadakamarjad võiks siiski ära süüa.

* 150 g pihlakaveini, 50 g vett, noaotsatäis musta jahvatatud pipart ja nelki, maitse järgi suhkrut. Valmistada nagu eelmist hõõgveini.

* 150 g õunaveini, 50 g vett, 1 tl aniisiseemneid, noaotsaga muskaati ja jahvatatud ingverit, maitse järgi suhkrut. Vesi ajada keema koos maitseainetega, lasta 5 minutit tõmmata, kurnata ja segada veiniga.