Maa Elu küsib, Krista Habakukk vastab

Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Foto: Urmas Luik

Maa Elu küsimustele vastabEesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Mis on need kolm asja, nii head kui ka halba, mis teie meelest 2018. aastat kõige enam mõjutasid?

Lõppemas on maaelu jaoks oluliste küsimuste aasta. 2017. aastal alanud haldusreform mõjutas tugevalt kogu Eestit, seoses sellega on kerkinud esimesed teravad küsimused: kuidas saab kulgema uue kohaliku omavalitsuse ja kaugemate külade koostöö, missugused on külade vajadused ja soovid muutunud olukorras ning milline on või peaks olema selles külavanema roll. Milline üldse on külavanema kui institutsiooni olemus, mis peaks olema kirjas külavanema statuudis ja kuidas toimub legitiimne külavanema valimine – kõik need on külaliikumise jaoks tähtsad teemad.

Paljudes külades on näha koostöö aktiviseerumist, teistes jällegi kogukondade kaugenemist võimust ja murekohtade süvenemist. Külaliikumises on väga oluline, kuidas suudavad kogukonnad ise olla eestvedavam pool, luua kontakte, oma vajadustest märku anda. Praegu alles katsetatakse sobivaid koostöömudeleid ja parima lahenduse leidmiseks võiksid kohalikud kogukonnad ka ise omavalitsusele abikäe ulatada, leida koostööpunkte. Haldusreformist möödunud aasta näitab küll probleeme, kuid nende väljatoomine aitab tulevikus parimad lahendused leida.

Tasuta ühistransport ja postkontorite sulgemine seadsid teravalt fookusesse teenuste kättesaadavuse tõmbekeskustest väljaspool. Külaliikumine on võrgustikus korraldatud küsitluste abil toonud avalikkuse ette külaelanike seisukohti. Seda kavatseme uuel aastal jätkata, ikka selleks, et kohalike inimeste vajadused jõuaksid ka nendeni, kes meid kõiki puudutavaid otsuseid teevad.

Koostöö on kindlasti üks lõppeva aasta märksõna, sest Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kirjutasid alla maaelu ühise ja tervikliku arendamise koostööleppele. On märgilise tähendusega, et kolm maaelu suurt organisatsiooni on valmis võtma suuremat vastutust kohaliku elu, kogukondlike teenuste ja ettevõtluse korraldamisel. Ühiste kavatsuste lepe näitab eelkõige seda, et maaelu arendavad organisatsioonid pole konkurendid, vaid koostööpartnerid.

Mis võiks olla see konkreetne tulem, mida enim 2019. aastalt loodate?

Poliitilises mõttes põnev aasta seisab ees kogu Eestil, sest 3. märtsil selgub, millisele poliitilisele kursile järgmiseks neljaks aastaks, aga perspektiivi mõttes ka palju kauemaks asutakse. Loodan, et see toob tervikliku ja läbimõeldud lähenemise maaelule, kogukondi kaasava ja koostööle orienteeritud otsuste tegemise. Eesti külade 2017. aasta maapäeva manifestis on kirjas, et tuleb tagada kogukondade esinduste kaasamine elukeskkonda mõjutavate otsuste ettevalmistamisse ja parima lahenduse otsimisse. Samuti usun, et kolm maaelu mõjukat organisatsiooni lähevad sõlmitud leppe raames koostööga edasi.

Külavanema roll saab selgemaks räägitud 26. jaanuaril 2019 Eesti Külaliikumise Kodukant korraldatud külavanemate foorumil, sinna oodatakse külavanemaid üle Eesti. Juulis kogunevad külad Põlvamaale maapäevale, samuti toob järgmine aasta taas Eestimaa aasta küla valimise – tegusaid külasid jagub ja aktiivseid inimesi samuti.