Tori hobusekasvanduses jagati õnneraudu

Minister Tarmo Tamm püüdis uuenenud tallis leivaviilu abil hobusega sõbraks saada.

FOTO: Urmas Luik

Kuula artiklit

Tori hobusekasvanduses tipnes jõulueelne nädal tallihoone number kuus avamisega. Sündmus oli sedavõrd tähtis, et pealinnast sõitis kohale maaeluminister Tarmo Tamm, kes ei tulnud tühja taskuga, vaid võttis sealt leivaviilud, astus Linoldy ja Hestia latri juurde ning kostitas vastse katusealuse esimesi Tori tõugu märasid.

Tallihoones on 18 boksi märadele ja varssadele, vajadusel saab kaks boksi juurde kohandada. Planeeritud on veterinaarboks, kuivatiga ruum hobutekkide pesemiseks ja ruum hobuste pesemiseks. Töötajate kasutuses on olmeruumid. Veterinaarruumi ja 12ruutmeetrise põrandapinnaga hobubokside ehitamisel võtsid tellija ja töötegija eeskuju Eesti Maaülikooli loomakliinikust.

Kõnealune ajalooline tall Tori rahvamaja naabruses süttis 25. augustil 2016 hooletu suitsetaja tikust ning on taastatud riigi rahaga, tublisti üle poole miljoni euroga. Talli restaureerimise ja üldehitustööde lepingu sõlmisid SA Eesti Maaelumuuseumid ja Pärnu REV Ehitus OÜ tänavu 10. juulil, sarikapidu peeti 9. oktoobril.

Tori hobusekasvandus kuulub sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid koosseisu. Sihtasutuse direktor Merli Sild tänas osaühingu DIVI Projekt projekti järgi ülesehitatud talli valmimise eest hea seisnuid, töö tegijaid ja muinsuskaitseametit ning omanikujärelevalvet teinud osaühingut Ehitusagentuur. Tänukiri ja puitalusel päris hobuseraud sõnaga „Aitüma!” jäävad asjaosalistele meenutama 19. detsembrit 2018.

Ehitaja esindaja, osaühingu Pärnu REV Ehitus juhatuse liige Alar Jürisson tunnistas, et nende töömeestele oli paras pähkel esimene tall põrandast katuseni maakivimüüride vahele kergitada.

 „Saime uue ja huvitava kogemuse, ühegi muu hoonega ei anna seda võrrelda, tulest kahjustatud müüride juures oli palju nikerdamist, aga fassaaditöö ongi väga aeganõudev käsitöö,” kõneles Alar Jürisson.

Merli Sild ütles, et Tori hobusekasvanduse arendamine jätkub. 2020. aastaks on planeeritud hoonete, taristu ja rajatiste rekonstrueerimine, et 2021. aastal avada hobumajanduskeskus.

Saabuval aastal alustatakse kompleksi vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi rajamist ning kompleksi kuuluvate hoonete renoveerimist, nende hulgas ponitall, ratsutajate maja ja sepikoda.

„Projektdokumentatsioon on koostatud ja muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, ehitusluba olemas,” märkis Merli Sild.

Muu hulgas restaureeritakse 1856. aastal rajatud hobusekasvanduse peavärav ja müürid, kompleksi alal rajatakse haljastus. Treeninguraja detailplaneeringu algatamiseks on koostamisel muinsuskaitse eritingimused ja keskkonnamõjude eelhinnang. Hobutreeningute ja võistluste korraldamiseks korrastatakse välirajatised ja ringrada. Tallihoones number üks ehk tõllakuuris plaanib SA Eesti Maaelumuuseumid koostöös Tori hobusekasvanduse, Tori muuseumi ja vallavalitsusega avada Tori muuseumi ja ajaloolise nelja täku talli.

Ajaloolise hobukompleksi kui rahvuskultuuri pärandi hoonete renoveerimiseks on riigieelarvest eraldatud ligemale kolm ja pool miljonit eurot. Merli Sild lisas, et toetusraha tuleb lisaks taotleda erinevatest fondidest, et kavandatu saaks tehtud.

„Toris pakutavate hobutreeningute, hariduslik-kultuuriliste hobuprogrammide „Saa tuttavaks – Tori hobune” ja teiste teenuste vastu tuntakse elavat huvi. Usume, et kompleksi renoveerimine on Eesti Maaelumuuseumide põhikirjast lähtuvate eesmärgiliste, kultuuripärandit väärtustavate teenuste väljaarendamise ja jätkusuutliku osutamise eeldus,” ütles Merli Sild.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretustöö juht ja tulihingeline Tori tõugu hobuste eest seisja Andres Kallaste ütles talli avamisel, et 30. novembril 1918 andis Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus käskkirjaga Tori hobusekasvanduse üle Pärnu maakonnavalitsusele.

„Tori hobune on väga suursugune ja nõuab selliseid suursuguseid talle nagu see siin,” sõnas ta ja kinkis maaelumuuseumile komplekti hobuharju ja -kamme.

Tagasi üles