Ajaloolist püügiõigust hinnatakse kõrgelt

VTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna Pärnu piirkondliku keskuse peaspetsialisti Margus Ljubimovi sõnul kuulub muu hulgas tema tööülesannete hulka kutseliste kalurite murede ära kuulamine.

FOTO: Toomas Šalda

Kalanduse korraldus jaguneb Eestis viie asutuse vahel – need on Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon.

Kutselise kalapüügi korraldusega, sealhulgas kutselise kalapüügi lubade väljastamise, kalalaevade riikliku registri haldamise ja kalapüügiga seonduvate andmete kogumise ja arvestusega tegeleb Veterinaar- ja Toiduamet.

Kuna kutselisi kalureid jagub meil mitmesse maakonda, on piirkondlikud keskused loodud Tallinnasse (vastutusalad Soome lahe kutseline püük: Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ning kogu traalpüük, kaasa arvatud kaugpüük), Jõgevale (Peipsi, Lämmijärv ja Pihkva järv, Narva jõe ülemjooksu, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa kutseline kalapüük, sh kalapüük Suur-Emajõel), Pärnusse (Pärnumaa kutseline kalapüük), Saaremaale (Saaremaa ja Läänemaa kutseline kalapüük), Hiiumaale (Hiiumaa kutseline kalapüük) ning Viljandisse (Võrtsjärv ja Võrumaa kutseline kalapüük).

Maa Elu külastas Veterinaar- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna Pärnu piirkondlikku keskust ja küsis ülevaadet selle tegemiste kohta sealselt peaspetsialistilt Margus Ljubimovilt.

Käed-jalad tööd täis

„Iga päev tegeleme koos teise peaspetsialisti Ilona Milleriga lubade väljastamise, kalapüügi aruandluse kogumise, kalalaevaregistri, püügisertifikaatide kinnitamise, esmakokkuosturaamatute väljastamisega jne, kokkuvõtvalt kogu Pärnumaa kutselise rannapüügi dokumentatsiooniga.

Traalpüügiküsimused saavad lahenduse meie Tallinnas asuvas Harjumaa keskuses. Meie jaotame kutselise kaluri lube merele Pärnumaa mandriosas, Kihnu ja Manija rannakaluritele, kusjuures Kihnu ja Manija puhul peab taotleja olema saare püsielanik.

Siseveekogudest toimub jõgedel silmupüük silmutorbikute ja silmumõrdadega. Ka Ermistu järvel on mõningal määral kutselist kalapüüki. Kui siseveekogudest püütakse enim kala Peipsist, on kalakoguse mõttes mere rannapüüki arvestades kindlalt esikohal Pärnumaa: räime 6757,7 tonni, meritinti 280,05, ahvenat 373,2, koha 59,9 ja vimba 49,2 tonni – selline oli 2018. aasta rannapüük maakonniti 30. septembri seisuga,” kirjeldab Ljubimov oma igapäevatööd, mis kõrghooajal on üsna pingeline.

Pärnumaal on 323 ettevõtet, mis on saanud 2019. aastaks loa tegeleda kutselise kalapüügiga. Selle arvu sisse mahuvad nii füüsilisest isikust ettevõtjad, osaühingud kui ka aktsiaseltsid. Neist 246 on Pärnumaa mandriosa ettevõtted, kes teevad kutselist kalapüüki merel. Tendentsina võib välja tuua, et järjest enam FIEsid on hakanud end ümber vormistama osaühinguks.

Kalurite keskmine vanus tõuseb, praegu on see Ljubimovi hinnangul veidi üle viiekümne eluaasta. Uusi tulijaid küll on, aga mitte massiliselt. „Kui sul on palju püügivahendeid, on võimalik kenasti teenida. Kui neid on vähevõitu, käiakse kala nõudmas muu töö kõrvalt. Ainult kalapüügist elavad ära vähesed kutselised kalurid, aga ega mina nende rahakotti pole piilunud.”

Igapäevast suhtlemist kaluritega VTA kalapüügi- ja turukorralduse piirkondlikes keskustes jagub. „Kui on vaja luba vormistada, käiakse enamasti ikka meilt läbi, kuigi sama asja saaks korda ajada ka elektrooniliselt. Vanemad mehed on lihtsalt harjunud siin käima, see on neile justkui rituaal. Saavad meilt arve, lähevad panka maksma, tagasi tulles saavad loa kätte. Loa saadame ka e-postile, kui kalur on meile meiliaadressi teatanud.

Sageli ei ole nende aruannetes korrektselt esitatud püügiööpäevad, vajadusel aitame vigu parandada. Eks oma osa on suhtlemisel ja murede hingelt ärarääkimisel. Just täna üks mees kirus jälle hülgeid, kes tema võrgust kala nahka panid. Omajagu meelepaha põhjustavad kutselistele kaluritele kormoranid. Tuleb ette, et kurdetakse jää puudumist, aga sedagi, et jääd on liiga palju. Mõni kiidab inspektoreid, teine on vihane. Mehi on igasuguseid, ka kalurite seas – on selliseid, kes elu ja loomusega alati rahul, ja vastupidi.”

Paberid olgu korras

Et üldse kutselise kalurina tegutseda, peab olema ajalooline püügiõigus. Seda saab ka võõrandada. Eelmisel aastal pärandati, müüdi või kingiti Pärnumaal 44 ajaloolist püügiõigust. Väga sageli hakataksegi kutseliseks kaluriks isa eeskujul, mis tähendab, et ametit ja püügiõigust pärandatakse põlvest põlve.

Võõrandamise sooviga tuleb taas pöörduda VTA kalapüügi- ja turukorralduse piirkondliku keskuse poole, kus dokumendid korda aetakse ja notariaalsed võõrandamislepingud registreeritakse.

„Ajalooline püügiõigus reeglina ripakile ei jää, pigem on see väga hinnatud. Isegi kui on ainult üks õngejada, mis ei ole ju kuigi atraktiivne, kasutatakse see ära. Riigile tuleb selle pealt maksta vähe (95 senti aastas) ja sellega seotud asjaajamine tehakse ära.

Kui juhtub, et mingit õigust ära ei kasuta, läheb see osakuprotsendi järgi jagamisele. Et järgmiselgi aastal püüda, peab esitama avalduse ja panema sinna lisaks oma ettevõtte andmetele kirja, keda soovid kaluritena ettevõttes kasutada, kõik püügivahendid, püügil kasutatava paadi numbri. Taotlemise ajaks on ajavahemik septembrist novembri lõpuni.

Meie registreerime kõik avaldused, paneme süsteemi üles ja detsembri alguses tulevad otsused, kus on kirjas, kui palju keegi püüda saab. Tavaliselt on see sama, kui on ajalooline püügiõigus, rohkem ei saa anda, sest valitsus limiteerib püügivahendite hulka. See püsib ühtlasena. Aprillis algab kastmõrra lubade väljavõtmine, siingi on igaühel oma kindel kvoot, kui palju räime püüda võib,” annab Ljubimov ülevaate.

Seda, et kutseline kalandus Pärnumaal lähitulevikus suurettevõtete kätte koonduks, Ljubimov ei usu. „Peipsil on see paljuski nii läinud, traalpüük on samuti koondumas, aga meie rannakalurid püüavad rohkem ise hakkama saada. Muidugi, kes on suuremad, neil on rohkem raha, et näiteks ajaloolist püügiõigust kokku osta, aga samas tuleb kutseliste kalurite sekka ka päris uusi nägusid, kes ei tahagi ehk rohkem kui kümne võrgu luba.”

Sellest, kuidas kutselised kalurid ja harrastuspüüdjad üksteist ei salli, on ikka ja jälle räägitud. Vastastikku näidatakse üksteise peale näpuga ja tehakse etteheiteid. Kutselised kalurid on veendunud, et Pärnu lahel trollijad püüavad liiga palju koha, sealhulgas alamõõdulist kala välja. Samas pole saladus, et alamõõdulise kalaga on Keskkonnainspektsioonile vahele jäänud kutselisedki kalurid, aga tagajärjed on siis karmid: lisaks rahalisele karistustele toob kaks tõsist rikkumist kaasa püügiloast ilmajäämise.

Püügiloast võib ilma jääda, kui kolme aasta jooksul üldse ühegi vahendiga ise ei püüa. „Ajaloolist püügiõigust saab rendile anda, aga seda ei tasu teha kolm aastat järjest. Seadus nõuab, et kasutad oma õigust ka ise,” kommenteerib Ljubimov.

Populaarne

Tagasi üles