Maa Elu küsib, Sirje Potisepp vastab

Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp. Foto: Urmas Luik

Maa Elu küsimustele vastab Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp.

Mis on need kolm asja, nii head kui ka halba, mis teie meelest 2018. aastat kõige enam mõjutasid?

Eesti toiduainetööstustele on lõppev aasta olnud väga keeruline, läbiv märksõna on ebastabiilsus. Enim mõjutasid ja teevad muret tõusvad kulud, mille põhjuseks on nii kehtestatud maksud kui ka mitme teise tootmissisendi hinnakasv. Oma osa mängib siin põuane suvi, mistõttu oli saagikus ligi 30 protsenti väiksem. Selle lõplikke tagajärgi saame tunda ilmselt alles järgmisel kevadel.

Eesti ettevõtted on kaotanud konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturul. Hiljutisest värskest uuringust on näha, et eestimaise hoiakuline eelistus on langenud ja see on selgelt seotud hinnatõusuga. Eesti tarbija on endiselt hinnatundlik ja see peegeldub ka ostudes – kui kõrval on odavamad importtooted, langeb valik sageli ka neile. Suuremast alkoholiaktsiisist tingitud aina hoogustuv piirikaubandus Läti piiril ja soomlastest turistide osakaalu hüppeline vähenemine teeb eriti keeruliseks meie joogitööstuse olukorra.

Teiseks tööjõupuudus ja sellest tulenev palgasurve, mis puudutab kõiki toiduvaldkonna ettevõtteid. On selge, et kui soovime teistest sektoritest inimesi värvata, tuleb arvestada ligi seitsmeprotsendilise tööjõukulu kasvuga. Välistada ei saa ka seda, et sobivaid inimesi tuleb hakata otsima välismaalt.

Kolmas, vahest kõige tähtsam murekoht on signaalid, mida riik oma käitumisega ettevõtjatele annab. Toiduainetööstuses on äärmiselt tarvilik stabiilsus, et oleks tagatud toiduohutus ja kvaliteet. Seda ei lisa aga põrmugi kavandatavad muudatused jäätmemajanduses, sealhulgas plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiiv, mis praegusel kujul mitte ei vähendaks survet keskkonnale, vaid suurendaks seda ja paneks tootjate õlule ebaproportsionaalselt suured kohustused. Ma väga loodan, et nende otsuste langetamisel kuulatakse ka tootjate arvamust ja leitakse lahendus, mis toetab nii loodus- kui ka majanduskeskkonda.

Rõõmustav on see, et kõigest hoolimata on meie toiduainetööstused suutnud jalgele jääda, arendada välja uusi tooteid ja kasvatada eksporti. Samas ei ole väljaspool Eestitki olukord roosiline, sest konkurents on järjest rahvusvahelisem ja tihe, sest ka kõik teised Euroopa Liidu riigid soovivad eksportida.

Mis võiks olla see konkreetne tulem, mida 2019. aastalt enim loodate?

2019. aastalt ootame eelkõige valitsuselt maksurahu, teatud aktsiiside tagasipööramist ja kaasatud poliitikat, mis arvestab kõigi osapooltega ja loob pinnase kodumaiste ettevõtete püsimisele, kes toodavad siin toiduaineid ja jooke, annavad tööd tuhandetele inimestele ja maksavad riigikassasse olulisel määral makse. Tarbijatena saame aidata omamaiseid toidutootjaid ikka sellega, kui valime kohapeal toodetud tooted. Pühadelauale ikka oma sült, verivorst, kapsas ja liha!