Maa Elu küsib, Mait Klaassen vastab
Aasta 2018, aasta 2019

Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

FOTO: Mihkel Maripuu

Maa Elu küsimustele vastab Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Mis on need kolm asja, nii head kui ka halba, mis teie meelest 2018. aastat kõige enam mõjutasid?

Head polnud ju üldse vähe. Käesolev aasta oli täis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üritusi, mis kokku moodustavad ühe suurepärase ürituse. Teiseks oli üle aastate meil tõeliselt soe suvi, kus kõik päikesekummardajad võisid rahuliku südamega loodust reostavad lõunamaareisid ära jätta ja lõpuks ometi tutvuda lõpmatult rikka Eestimaa loodusega. Kolmandaks toon esile majandusarengu jätkuva stabiilsuse.

Halvema poole pealt peab märkima Eesti ilmselget üleminekut teadmiste- ja tõenduspõhistelt otsustelt emotsioonidel põhinevatele otsustele. Silmanähtavalt on nihkutud selles suunas – kellel kõvem hääl, sellel õigus! Oli see nii tselluloositehase, Väimela kanala, metsaraie, Rail Balticu trassi, Saaremaa silla, Hiiumaa tuulepargi, rändeleppe, põlevkivienergeetika, maavarade uurimise, haiglate reformi, kliimamuutuste jne küsimuses. Faktid ja teadmised ei huvita enam kedagi, tähtis on usk, et nii asjad on, sest keegi kuskil justkui rääkis.

Teiseks mainin väga pikka, aga siiski jätkuvat protsessi – rahvastiku vananemine ja sellest tulenev. Kolmandaks järsk kultuurituse kasv poliitilistes vaidlustes. Kui üksteise matslik ja kontrollimatu solvamine muutub normiks, siis kuidas üksteise solvajad saavad moodustada näiteks valitsuse? Mul on ettepanek: kingime kõigile poliitikutele käitumisõpiku ja kohustame selle ka läbi lugema. Siis vast saab ema-isa kunagi tegemata jäänud töö kuidagi silutud ja õhk saab puhtam.

Mis võiks olla see konkreetne tulem, mida 2019. aastalt enim loodate?

Loodan, et uuel aastal hakkavad otsused põhinema teadmistel, uuringutel ja faktidel ning lärmakas vähemus ei määra enam riigi arengut. Riik saab edeneda vaid kiiresti areneva majanduse baasil, aga majandus areneb üksnes tarkade inimeste kaasabil. Millal ometi jõuab inimesteni teadmine, et raha ei tule seinast, vaid tekib raske ja targa töö tagajärjel?

Teiseks tahaksin, et Eesti Vabariik saaks endale teadust, haridust ja teadmisi hindava riigikogu ja valitsuse, kes suunaks kogu jõu majanduse arengu soodustamisse. Siis saaksime rahuliku südamega nautida järgmise suve üldlaulupidu ja vahest jätkuks rohkem vahendeid inimeste muude põhjendatud vajaduste rahuldamiseks.

Lõpetuseks soovin, et uuel aastal jätkuks meil tarkust hoida ja armastada oma lähedasi, kuulata ära ka eriarvamusel olijad ja lihtsalt rääkida üksteisega, sest enamik arusaamatusi tuleb sellest, et inimesed ei räägi üksteisega.

Ilusat aastavahetust, rahu ja armastust kõikidesse kodudesse!

Populaarne

Tagasi üles