Maa Elu küsib, Illar Lemetti vastab

Peeter Raidla
, Maa Elu peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.
Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. Foto: Meelis Meilbaum

Maa Elu küsimustele vastab maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

Mis on need kolm asja, nii head kui ka halba, mis teie meelest 2018. aastat kõige enam mõjutasid?

2018. aastat iseloomustavad märksõnad on põud, arutelu põllumajanduse ja kalanduse üle ning Aafrika seakatku vaibumine. Riigisektoris toimunust väärib nimetamist SA Eesti Maaelumuuseumid käivitamine ja Tori tallide renoveerimise algus ning see, et ladusas koostöös Rahandusministeeriumi kolleegidega oleme leidnud võimaluse teha katsejaamadesse ja laboritesse mitu olulist investeeringut.

Vastuvõetud 2019. aasta riigieelarves on eraldatud täiendavad vahendid sordiaretusele ja järelevalve tõhustamiseks – see peab meile tagama Eesti oludesse sobivate sortide aretamise jätkumise ning kindlustunde nii Eestis toodetava kui ka Eestisse sissetoodava toidu ohutuse ja kvaliteedi suhtes.

Põud ja palavus. Põual oli sel aastal põllumeeste tegemistele otsene negatiivne mõju. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride saak jäi väikseks, rohusööda varumine oli raskendatud. Madalad liha- ja kõrged söödahinnad põhjustavad raskusi seakasvatussektorile. Ka mahesektoril on keeruline, sest puudujäävale mahesöödale on raske asendust leida. Teraviljavaru vähenes kogu maailmas, see tõi omakorda kaasa kokkuostuhindade tõusu. Kuumus, veepuudus ja haigused kimbutasid ka kalakasvandusi.

Põllumajanduse ja kalanduse tulevik. 2018. aastat on mõjutanud mitu pikaajalist ja tulevikku vaatavat protsessi. Euroopa Liidus on jätkunud aktiivne arutelu ühise põllumajanduspoliitika ning kalandus- ja merendusfondi tuleviku teemal. Meile sobivalt on uutes ettepanekutes jäetud riikidele senisest rohkem ruumi otsustada, millised on neile olulisemad valdkonnad, mis vajaksid rahastamist.

Riigisiseselt oleme sektori arengu suunamiseks aktiivselt tegelenud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisega. Selles protsessis on innukalt osalenud erasektori, erialaorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad – mitukümmend organisatsiooni ja mitusada inimest. Oleme kõik koos paika pannud ühised eesmärgid, mille poole tuleks Eesti põllumajandust, toidusektorit, kalandust ja maaelu laiemalt järgneval kümnel aastal arendada.

Väga tähtis on ka Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi eestvedamisel koostatav strateegia „Eesti 2035”, kus meie valdkond peab leidma väärika koha.

Aafrika seakatk. Esimest korda pärast 2015. aastat ei tuvastatud 2018. aastal üheski Eesti koduseafarmis seakatku – see andis võimaluse kaotada piiranguid ja tõsta sektori konkurentsivõimet. Sigade arv on hakanud kasvama. Samas tuleb sektoril jätkuvalt teha suuri kulutusi ennetavateks meetmeteks.

Mis võiks olla see konkreetne tulem, mida enim 2019. aastalt loodate?

Kõige enam ootab kogu põllumajandussektor korralikku saagiaastat. 2017. aastal andis tagasilöögi vihmane koristusaeg ja 2018. aastal põud. Ilus sügis võimaldas aga sel aastal külvata tavalisest rohkem talivilja, mis on hea saagipotentsiaaliga. Kindlasti ootame sealiha hinnatõusu, teisedki kokkuostuhinnad võiksid paremad olla. Lüpsilehmade arv võiks jõudsamalt kasvada.

Väga soovime sel aastal Riigikokku jõudnud seaduseelnõu vastuvõtmist, mis käsitleb väärtusliku põllumajandusmaa kaitset.

Loodame, et ennast hakkab ära tasuma suur töö, mida on tehtud eksporditurgude avamiseks – eksport peab hakkama kasvama.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava koostamise käigus tuleb kõigi muude meetmete kõrval välja töötada parimad meetmed peretalude olukorra parandamiseks ja elurikkuse hoidmiseks põllumajandusmaastikel. Viimastel aastatel on näiteks halvenenud põllulindude olukord.

Jätkame tööd selle nimel, et Eesti seisukohad jõuaksid Euroopa Liidu uue rahastusperioodi strateegiadokumentidesse.

Loodame, et käivituvad või astuvad pika sammu valmimise suunas mitu ühistulist töötleva tööstuse projekti – kalajahutehas, õlikultuuride töötlemise tehas ja piimatööstus.

Sel aastal algas meie hea koostööpartneri, Riigi Kinnisvara ASi eestvedamisel Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade aretuskeskuse ehitus Jõgeval – see kompleks peaks valmima 2019. aasta lõpuks.

Tahame astuda järgmisel aastal samme, et Eestis toodetud mahetoit jõuaks senisest rohkem lasteaedadesse ja koolidesse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles