Kuusk ei ole pelgalt jõulupuu

Kuuseokastest tehtud jook aitab väsimuse vastu, annab elujõudu ja maitseb hästi.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Kuula artiklit

Kuusk tuleb kord aastas jõulukuul kõigile meelde, ka päris looduskaugele inimesele. Samas pakub kuusk loomadele aasta läbi peavarju, kaitset ja sooja, inimesele toitu ja ravi. Kui inimene siitilmast lahkub, kasutame kuuseoksi kaunistuseks. Kuuse võras pesitsevad linnud ja oravad.

Kuusk kasvab kõikjal Kesk- ja Põhja-Euroopas, ka kõrgel mägedes. Eestis tunneb harilik kuusk end hästi tasaselgi maal. Juured on maapinna lähedal, märjemates kohtades kipuvad puud kergesti ümber kukkuma. Kuival saviliivasel maal seda muret pole, kuused sirguvad 30–40 meetri, vahel isegi 60 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt võib ulatuda kuni meetrini ja puu eluiga 250 aastani, vahel enamgi. Valgusküllases kasvukohas asetsevad noore kuuse oksad horisontaalselt, vanematel longus, oksad algavad maapinna lähedalt. Pimedamas kasvukohas on kuuse alumised oksad kuivanud.

Kuusk paljuneb seemnetest, juurduda võivad ka alumised oksad. Kiireim juurdekasv on alates neljandast eluaastast – siis võivad kuused kasvada kuni 70 cm aastas. Kuusehekke istutatakse aia äärde, et kaitsta end tuule, müra ja võõraste pilkude eest, maantee äärde aga tuisutõkkeks. Noores valgusküllases kuusikus leidub seeni, näiteks kuuseriisikaid, kuuse-segametsas kukeseeni. Kuuseseemned on toiduks lindudele, oravatele ja hiirtele.

Kuuseokkad on hea C-vitamiini allikas. Kevadised noored võrsed on hapuka maitsega, sisaldavad küll vähem C-vitamiini, aga on see-eest pehmed. Sidrunhape annab neile meeldiva hapuka maitse. Inimesed näksivad neid kevadel, kuid neist saab valmistada hea maitsega smuuti või limonaadi, millele võib magustamiseks lisada agaavisiirupit, mett või suhkrut, maitseks ingverit. Kui segu on mikserdatud, siis kurnata ja juua. Ise valmistan seda terve varasuve – palaval ajal hea karastav jook.

Talvel võib samasugust jooki teha kuuse oksatippudest, vanemad okkad sisaldavad rohkem C-vitamiini ja klorofülli. Okkad võib kuuseoksa küljest ära näppida, aga mina lõigun oksa 3–5 cm pikkusteks juppideks, seejärel peenestan veega segatuna mikseris. Sama saab teha tugeva saumikseriga kõrges kannus. Kui vesi roheliseks muutub, siis kurnata ja jook ongi valmis. Selline jook aitab väsimuse vastu, annab elujõudu ja maitseb hästi. Ravi- ja turgutamiskuuriks sobib 7–8 päeva tarbida.

Neerukoe põletiku korral tasub olla ettevaatlik, sest kuuseokkas on vaike, mis ärritavad neerukude. Siberisse küüditatud valmistasid talvel kuuseokkateed, et ränkrasketes tingimustes ja kehva söögiga ellu jääda. Kuusk andis ellujäämiseks vajalikke mineraale ja C-vitamiini. Ka kariloomadele on toidupuuduse ajal kuuseokkaid antud, seda on näha näiteks filmis „Karge meri”. Kuuseoksi on kasutatud allapanuks, kui põhku pole.

Raviks sobib kuusevaik. Kes on saanud suvel metsas kriimustada või keda putukad on hammustanud, siis haava peale tasub panna pehmet kuusevaiku. Talvel on vaik hangunud ja seda saab noa või peitliga koguda kuuse küljest, et kodus salvi keeta. Vaik valatakse üle sulatatud rasva või õliga ja hautatakse pliidiserval või ahjus kaane all. Võib ka keeta, aga siis läheb hulk eeterlikku õli kaotsi. Kui vaik sulanud, siis kurnata, õlile lisada vaha – 100 ml kohta umbes 10 g – ja ongi valmis. Ise olen lisanud veel varemerohtu ja papli- või haavapungi.

Selline salv aitab putukahammustuste, haavade, kanna- ja sõrmelõhede, ohatise, umbe kasvava varba või sõrme, vistrike, löövete korral, lemmikloomade haavade ja käpapõletiku vastu. Kuusevaik on antiseptik. Kuusevaiguga on ravitud ka küüneseent, ravi võtab küll 6–7 kuud aega, aga tulemus on kindel.

Jõululauale sobivad kuuseokastega maitsestatud toidud. Ise kasutan kuivatatud ja jahvatatud kuuseokkaid ürdisoolas koos pihlakamarjade ja punega, sellega maitsestan liha. Paljud keedavad kuuseokastest või -võrsetest siirupit, seda saab tarvitada magusa või soolase toidu maitsestamiseks, alates praest kuni keeksini.

Ajal, mil meil on suurtootmine ja kõigest üleküllus, oleme unustamas, mida mets peale ühekordse rahasaamise pakub. Aga mets suudab palju pakkuda. Ehk jääb raiest puutumata ka mõni laanemets, kus kasvavad vanad üle saja-aastased kuused.

Ilusat jõulukuud ja metsarahu!

Tagasi üles