Müüja ootab hinnatõusu, ostja odavamat hinda

Viljandimaal künklikul maastikul asuv ja Lahe Kinnisvara vahendusel müügis olev suure krundi ja avara planeeringuga maja on hea näide kinnisvarast, mis uue kodu otsijais suurt huvi tekitab. Foto: Erakogu

Kui sooviks oma kinnisvara ruttu maha müüa, siis mis on edu võti? Kõigil maakleritel, kellega Maa Elu rääkis, oli sellele küsimusele üks konkreetne vastus – hea hind.

Hind peaks hea olema loomulikult ostja vaatenurgast. LVMi kutseline maakler Ingmar Saksing näeb praegu, et müüjad ootavad hinnatõusu. „Kinnisvara müügiga alustades arvestatakse, et hinnad tõusevad, ja selle järgi määratakse müügihind. Tegelikult näitab elu, et tänased ostjad hinnatõusu vastu võtmas ei ole,” nendib ta.

„Praktikast on mitu näidet, kus 30 000 – 40 000 eurot maksvad ja korras põhikonstruktsiooniga maamajad leiavad kiiresti ostja. Kui aga sama asja eest küsida 60 000 – 80 000, siis huvi lihtsalt ei ole.”

Kinnisvaraeksperdi Pärnu maakler Arne Pent kinnitab, et alati on edu võti väiksem hind. „Kui müüki tuleb 1–2toaline madalama korruse korter, mille hind on turuhinnast 5–15 protsenti odavam, siis selle müümine ei võta rohkem aega kui paar nädalat. Sellise kinnisvara järele on suur nõudlus,” räägib ta.

Sama kogemus on Arco Vara Viljandi osakonna juhil Aime Opermannil. „Kui tuleb müüki hea ja õige turuhinnaga 2–3toaline korter, mis asub esimesel või teisel korrusel ja on heas seisukorras, läheb kiiresti müüki, isegi nädala-kahega.”

Suured põllud

Jätkuvalt on minev kaup metsa- ja põllumaa. „Põllu puhul on väga nõutud suuremad maaüksused – mida suurem, seda parem,” märgib Pent. „Nende ostjad on põllumajandusettevõtjad. Eriti kuum on nõudlus, kui müügipakkumisel oleva maatüki läheduses on mitu tugeval järjel talu või põllumajandusega tegelevat ettevõtet.”

Kindlasti on klientide huvi garanteeritud, kui müügis on veekoguäärne kinnistu. „Kinnisvaraliigid, mis on väga nõutud ja mille nõudlus ületab pakkumist, on veekoguga piirnevad hoonestamata ja hoonestatud kinnistud,” kinnitab Pent. „Paraku on päris veepiiriga kinnisvara müügis suhteliselt vähe.”

Viljandimaal otsitakse palju maakonnakeskuse läheduses asuvat kinnisvara, eriti viie kilomeetri raadiuses. „Möödunud suvel vahendasin kahe maja müüki, mis asusid kahe-kolme kilomeetri kaugusel Viljandist, ja huvilised tekkisid niipea, kui olin kuulutuse sisestanud,” kirjeldab Opermann. „Veel on elav huvi üürikorterite vastu, rohkem tahetakse 2–3toalisi kortereid.”

Ise tehtu venitab

Paremini läheb kaubaks väga heas seisukorras korter või kui korter on remontimata, peab hind olema tunduvalt odavam. „Neid kortereid ostavad investeerijad, kes renoveerivad ise korteri, või noored pered, kellel ei jätku raha, et osta väga heas seisukorras korter,” seletab Opermann.

Kinnisvara hinnal hoiab piduri peal asjaolu, et pangast on järjest keerulisem laenu saada. Üsna tihti võib põhjus peituda selles, et inimesed on oma korteris-majas teinud muudatusi, näiteks vaheseinu eemaldanud, katusekatet vahetanud või paigaldanud õhksoojuspumba, aga dokumendid on korda ajamata.

„Kui klient jõuab panka ja pank näeb, et dokumendid pole korras, siis just selle tõttu jääb palju kinnisvara müümata. Pank lihtsalt ei anna enne laenu, kui dokumendid korras,” räägib Opermann. „Samuti on pangad hakanud valima, millist vara nad tagatiseks võtavad. Kui vara on nende jaoks nõrk, siis küsivad ostjalt suuremat lisatagatist. Seegi takistab sageli müüki, et ostjal ei ole omafinantseeringut.”

Õiglane hind?

Milline on siis õiglane hind, mida müügikuulutuses küsida? Et teada hinda, millega tasub müüma hakata, soovitab Saksing tellida hindamisakti või vähemalt konsulteerida kutselise maakleriga.

Kui hakata ise portaalides sarnaste objektide pakkumisi uurima ja nende järgi hinda kujundama, siis ei pruugi kõige kiirema lahenduseni jõuda, sest tihtipeale pannakse objekte müüki turuhinnast kallima hinnaga ning vahe esialgu küsitava ja tehinguhindade vahel võib olla üsna suur. Kui müük ei edene, võib ju hinda alla lasta, aga see kõik on lisakulu, sest vahepeal kulub raha nii müügikuulutuse avaldamise kui ka kinnisvara ülalpidamise peale.

Kiida oma vara

Maamaja müües on loomulikult tähtis looduskaunis koht, samuti asjaolu, kas müüja suudab piisavalt vara positiivseid omadusi välja tuua.

Kinnisvarabüroo Lahe Kinnisvara maakler Sabine Liias müüs hiljuti maja Otepää künklikul maastikul järve ääres ja nimetab kahekuulist müügiaega väga kiireks.

„Kindlasti oli maja veekoguäärne asukoht plussiks, kuid ka ülevaatlikud fotod, mis andsid infot, kui kaugel majast on järv,” nimetab ta. „Hooneid annab renoveerida ja muud inimese kätega tehtavat ka, kuid asukohta mitte. Seda tuleb osata müügi juures rõhutada. Asukoht veekogu ääres või paksus põlismetsas loovad eelduse kiireks müügiks, kuid ainult sel juhul, kui see info jõuab potentsiaalse ostjani.”

„Meil on ka kliente, kes soovivad väikelinnast maale tallu kolida, sest linna lähedal maal on majal soodsam hind, samuti väiksem ja turvalisem kogukond,” toob välja kutseline maakler Ülle Mainsoo.

On tekkinud hulk inimesi, kes soovivad Harjumaalt ära kolida. Enamasti on need pered, kes mõtlevad, kuidas lapsed saaksid rahulikuma elukeskkonna ja iseseisvalt jalgsi kooli ja huviringidesse liikuda. Neile on asukoha valikul tähtis kogu infrastruktuur: korraliku kõvakattega tee, ühistransport ja eriti just koolibuss, kindlasti kiire interneti võimalus, sest enamik maalekolijaist teeb kaugtööd. Tihti tuleb ette, et üks inimene perest on saanud piirkonda tööd ja teine teeb kaugtööd või teevad mõlemad kaugtööd.

Säärase ostuhuviga vaadatakse ringi näiteks Pärnumaal. Neile klientidele ongi põhiline just korraliku infrastruktuuri olemasolu ja maja hinnaklass võiks jääda 35 000 euro juurde. Maamajade soodne hind on eriti oluline, sest linnast kaugel asuva maja ostu pangad eriti finantseerida ei taha.

Mainsoo müüs hiljuti suure renoveerimist vajava maja Mustla alevikus. Põhjus, miks valiti just see maja, oligi asjaolu, et Mustlas on kool, lapsed saavad jala kooli, on olemas perearstikeskus, väga hea hambaarst, kes on hinnatud isegi viljandlaste hulgas, ning mõnus seltsielu.

„Kinnisvara hinnad on samuti mõistagi paremad kui Viljandis,” loetleb Mainsoo. „Näeme ka, et Suure-Jaani on samamoodi väga hea potentsiaaliga väikelinn, kus avatakse tervise- ja veekeskus, kus on lasteaed ja gümnaasium ning maaliline maastik.”