Suurlinlikku helgust saab luua metsaküllagi

Väätsa vaateakendel jõulumeeleolu loomise eestvedaja Lauri Läänemets tehtut uudistamas. Foto: Dmitri Kotjuh

Juba detsembri alguses saadeti Järvamaal korda suuri asju: Paide linna Valgma külla loodi valgusinstallatsioonid ja Türi vallas Väätsa aleviku rahvamajal avati jõulumeelsed vaateaknad. Vaat et uhkemadki kui suurlinnades.

Vaevalt et keegi maal elavatest inimestest õhkaks, et igatseb suurlinliku sagimise, liiklusummikute või pealiskaudsuse järele, kuid... Kui jõuluaeg on käes, su kodukant on mattunud talvisesse pimedusse, kogu ihu ja meel karjub muutuste järele, siis pole midagi muud, kui tuleb ise tegutseda. Tegutseda, et linnas nähtud helge tuledesära ja uhked jõulukaunistused ka maale jõuaksid.

Küla sai valgeks

Kuu alguses sai Valgma külas näha valgusmängu, mis tõi muidu pimedasse ridakülla valgust ja efekti.

Valgma külas elav Tuuli Klementa selgitas, et nende külas tänavavalgustust ei ole ja pidevalt on häda, et küla on nii pime. „Tulime pärast külakoosolekut mõttele panna aedades puud särama,” lausus ta.

Klementa hinnangul saab suurte puude võrade valgustamisega uhke efekti ja mööda külateed jalutades saab nüüd ühest valgusinstallatsioonist teiseni kõndida. Kõnnitigi. Lisaks süüdati Valgma külas tee ääres küünlad ja külarahvas jalutas külaplatsile, kus külaselts pakus piparkooki ja kuuma jooki.

Esimese ja teise advendi järel jõuti suurte tegudeni ka Väätsa alevikus. Kui aasta tagasi kaunistati kohalikul rahvamajal paar suurt vaateakent, siis sel aastal jõuti 30 akna kaunistamiseni.

Ettevõtmise eestvedaja Lauri Läänemets selgitas, et vaateakende jõulumeeleollu viimise taga ongi välismaa kogemus. Seal on nimelt tava jõuluajal suurte kaubanduskeskuste vaateaknad temaatiliselt kaunistada. „Eestis sellist tava ei ole,” nentis ta.

Jõulumeeleolus aknaid on leida rahvamaja esi- ja tagaküljel. Kui juba mullused paar kaunistatud akent tõid Väätsale detsembris imetlejaid, siis seekordne väljapanek toob Lauri Läänemetsa sõnul loodetavasti veelgi rohkem uudistajaid.

„Meie mõte ongi see, et Väätsa vaateakendest saaks talvisel ajal omanäoline turismiatraktsioon. Kui juba tullakse, siis külastatakse ehk ka jalgrattamuuseumi ja minnakse kohvikusse,” lootis ta.

Paljudel kaunistatud akendel on näha liikumist: sõitvad rongid või ronivad jõuluvanad, rääkimata uisujääl keerutavast tüdrukust koos lumememmega. „Siin tuli meile appi MTÜ Spark Makerlab. Nad varustasid atraktsioonid mootoritega, mille abil esemed akendel liikuma panna,” rääkis Väätsa rahvamaja kultuuritöö spetsialist Rait Pilipenko.

Pilipenko sõnul lõi akende loomises kaasa kogu Väätsa kogukond. „Inimesed tulid õhinal asjaga kaasa ja viimane nädal enne avamist oli rahvamajas kogu aeg palju rahvast, kes kõik ühise eesmärgi nimel pingutasid.”

Eeskuju kaubanduskeskustest

Vaateakende kaunistamisse panustas mitukümmend inimest. Väätsa eakatekodu kümmekond memme kudus sadu pisikesi päkapikumütse. Eakatekodu juhataja Tiia Mettus pakkus, et selleks kulus oma paar kuud. Mütsid kulusid vaateakende kaunistamisel marjaks ära.

Tehniliste lahendusteta aknad on muidugi ka toredad. Väätsa rahvamaja loomeringi juhendaja Kristina Such tõdes, et nende teise korruse aknad on kogu vaatemängu ühed lihtsamad. „Teise korruse vaateakent kaunistades peabki arvestama, et väljapanek olgu suuremõõtmeline, küllalt lihtne ja eemalt hästi vaadeldav. Sinna ei saa ju väikesi kõnekaid detaile kujundada, keegi kahjuks ei näe neid.”

Ta lisas, et ülemistel korrustel saab mängida valguse ja kujunditega. „Meie panime oma 3D-lumehelbed liikuma radiaatoritest tuleva soojuse ja tavalise ventilaatori abil. Ei mingeid keerulisi mootoreid, kuid väike lumine liikumine on aknal siiski olemas.”

Rait Pilipenko akendest lemmikut välja valima ei hakanud. „Maja üldpilt on tähtis ja minu arust on kõik super. Välja on kukkunud tõeline imedemaa,” tunnustas ta.

Läänemets rõhutas, et kindlasti ei sünni midagi säärast üleöö ega paari nädalaga. „Mina alustasin ettevalmistusi juba juulis. Otsisin mõtteid, mida vaateakendele teha, ja mõttekaaslasi, kellele akna kujundamise idee kuklasse tiksuma panna. Käsu peale ei tee keegi midagi. Kui inimestel on aega mõelda ja asja arutada, saab mõte viimaks omaks ja jõuab enamasti ka teostuseni.”

Väätsa alevik on kogukonda kaasavate tegudega tuntust kogunud varemgi. Talviti on seal korraldatud lumememmede paraadi ja suvel kortermajade festivali. Kui kohalik kogukond panustab, ei saa tulemus olla muud kui väga vahva. Ongi olnud! Sel põhjusel kuulutati Väätsa tänavu Järvamaa aasta külaks.

Kaunistatud vaateaknaid saab Väätsal imetleda aasta lõpuni.