Eraisikud saavad toetust ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks

Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Veiko Kaufmann.

FOTO: Erakogu

Kui seni on Keskkonnainvesteeringute Keskus toetanud rohkem ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja muid organisatsioone projektides, mis aitavad keskkonda säästa ja parandada, siis nüüd saavad rahalist abi ka eraisikud, et liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Veiko Kaufmann, kuuldavasti saate nüüd aidata neidki paljusid maaperesid, kel praegu veel kodus vett sees ei ole ega reovesi majast välja ei jookse. Mil määral seda teha saate?

Oleme teadlikud muredest, mis inimestel selles valdkonnas on – kohalikud omavalitsused on seda infot kogunud ja meile edastanud. Kahjuks ei saa me aidata veel kõiki ja mitte täiel määral. Aga reovee kogumise aladel, kus on vähemalt 2000 tarbijat, saame aidata liitumispunktist vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamist majani. Samuti toetame kogumismahuti paigaldamist või selle ümberehitamist. Viimast siis, kui puudub ühiskanalisatsioon ning on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata.

Siiani oleme toetanud vee-ettevõtjaid magistraaltorustike rajamisel, aga oma krundi piires pidi inimene ise ühenduse valmis ehitama. Kõik see puudutab maamajapidamiste kõrval ka paljusid linnainimesi, kel on ühenduse loomine magistraaliga seni üle jõu käinud. Asja peamine mõte on elu mugavaks muutmise kõrval, et reovett ei lastaks kuhugi kraavi loodust saastama.

Lisaks on praegu olemas hajaasustuse programm, mida rahastab kolmandiku ulatuses kohalik omavalitsus, teise kolmandiku annab Eesti riik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ja ülejäänu peaks inimene ise leidma. Sama programmi raames on võimalik lisaks puurkaevu tegemisele oma elamise juurde ka sissesõiduteed rajada ja elekter sisse tuua. Kuna seda programmi rahastab osaliselt ka kohalik omavalitsus, siis peaks taotleja olema kohalik elanik, kelle maksud laekuvad sellesse omavalitsusse. Soovitan Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel järgmise taotlusvooru infol silma peal hoida.

Võib muidugi ka olla, et maakodu asub 2000 tarbijaga reoveekogumise alal, nagu näiteks endised suvilapiirkonnad Muraste, Vääna-Jõesuu, Pirita jõe äär, Laulasmaa, Narva-Jõesuu, millele annabki KIK toetust. Umbes poole ulatuses tuleb omavahendid siiski endal leida. Keskmine toetuse summa on jäänud 2000–2500 euro ringi. Juuni algusest, mil seda on jagatud, on selleks ette nähtud kümnest miljonist eurost taotlusi esitatud juba üle kahe miljoni peale. Nii et mahtu veel on ja kõik taotlused on teretulnud.

Kas toetate ka väikeste maateede ehitust või tuleb need pigem ära metsastada, nagu regionaalminister hiljuti soovitas?

Otseselt mitte, kaudselt aga küll. Toetame looduskaitseobjekti hooldamiseks mõeldud juurdepääsutee rajamist ning vajadusel truupide ja sildade paigaldamist. Arvestades praegust asustustihedust, on muidugi meie riigi teedevõrk üks suuremaid, sest osa külasid on inimestest tühjaks jäänud. Mõne tee hooldamine võib olla omavalitsusele tõesti küsitava väärtusega. Samas peame ju soodustama puhtas looduses elamist ja töötamist ka edaspidi.

Teil on olemas meede, mis mõeldud lasteaedadele. Mida see endast kujutab?

See meede on mõeldud munitsipaallasteaia hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks, et vähendada nii-öelda välisõhu kütmist ja parandada sisekliimat. Selleks tuleb tavaliselt uuendada kütte- ja ventilatsioonisüsteemi, soojustada seinu ja katust. Renoveerimise tulemusel peaks olema saavutatud vähemalt energiaklass C.

Mõnevõrra teeb praegu muret ehitushindade tõus, kuid üldiselt toimib see meede päris hästi. Kogu eelarve oli 14 miljonit eurot ja see oli mõeldud 52 lasteaia peale üle terve Eesti. Lõpetatud on tööd kahes kohas – Tiheda lasteaias Jõgevamaal ja Vinni lasteaias Lääne-Virumaal, kuid lähiajal on valmimas teisigi. Kõigepealt tehakse energiaaudit, millest selgub, kus on kadu kõige suurem ja millist süsteemi tuleks uuendada. Lisaks energia kokkuhoiule saavad lasteaia töötajad ja lapsed selle tulemusena endale soojemad ja parema õhuga ruumid. Enamasti hõlmab see ka valgustuse väljavahetamist tänapäevasema vastu.

Üks peamisi valdkondi, mida toetate, on seotud taastuvenergiaga. Kui suured need summad on?

Oleme palju toetanud hakkpuidul töötavate katlamajade rajamist, samuti küttetorustike soojalekete vähendamist ja uute kaugküttesüsteemide rajamist. Üks oluline teema on alternatiivkütus transpordis. Pärnu linnas on biometaanile üle läinud juba 18 linnaliinibussi, sama plaanib sealne maakond. Pärnu on eeskujuks, kindlasti tulevad teised maakonnad riburada pidi järele. Hea näide on Viljandimaal Koskveres Mangeni farmi lüpsilehmad, kelle lägast, silost ja sõnnikust toodetakse Siimani biometaanijaamas rohegaas, mis tarbitakse sada protsenti Eesti transpordis.

Peale keskkonnasäästmise toetame kaudselt maaettevõtlust, mis on meile väga oluline. Näiteks on meil ettevõtete ressursitõhususe meede, mille kaudu läks üsna suur toetus, üle kahe miljoni euro, Tartumaale Luunja valda Palmako liimpuidutehasele, mille tsehhis võeti kasutusele innovaatiline tootmisliin. Sellisel juhul tehakse enne alati ressursiaudit ja oleme ise ka aidanud audiitoreid välja õpetada.

Toetame ka jäätmete uuesti ringlusse minekut, sealhulgas jäätmejaamade rajamist, samuti ohtlike jäätmete kogumisringide käivitamist. Eks see kõik aitab peale keskkonna puhtamaks muutmise edendada ka maapiirkondade ettevõtlust ja luua uusi töökohti.

Ressursitõhususe investeeringute väikeprojektide kohta tooksin esile, et neid soovime menetleda võimalikult kiiresti. Otsuseni jõuame 20 päevaga, tavaliselt on suurprojektide puhul selleks aega kuni 60 päeva. Mõistagi peab kontroll olema siiski piisavalt põhjalik, et oleks tagatud toetusraha sihipärane kasutamine.

Millised vahendid KIKi kasutuses üldse on, millist raha ja kui palju keskkonnaprojektidele jagada saate?

Kõigepealt räägime Euroopa Liidu toetustest ehk struktuurivahendidest, aga meie kasutada on ka siseriikliku keskkonnaprogrammi vahendid, mis tulevad Keskkonnaministeeriumi kaudu riigieelarvest. Kolmandaks saame keskkonna parandamiseks vahendeid heitmekaubanduse kauplemise süsteemist ehk süsihappegaasi kvootide müügist. Varem tegelesid meil nende rahastusallikatega kaks eraldi üksust, nüüd on need efektiivsuse, kokkuhoiu, valdkonnastumise ja sünergia eesmärgil ühendatud.

KIKi kaheksateistkümne tegutsemisaasta jooksul oleme toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti. Aastail 2014–2020 oleme struktuurivahendite ja heitmekaubanduse kauplemissüsteemi vahenditest rahastanud 1475 projekti kokku 316 miljoni euroga. Keskkonnaprogrammist oleme aastail 2014–2018 rahastanud 4227 projekti ligemale 165 miljoni euro eest.

Kui palju teil tööjõudu on? Kas KIK on üle Eesti esindatud?

Üle Eesti on meil viis regiooni ja sealsed inimesed teevad lisaks igapäevasele projektitööle vajadusel paikvaatlusi ehk järelevalvet kohtades, kuhu meie kaudu avalik raha on läinud. Kokku on töötajaid 60, neist põhiosa moodustavad projektide koordinaatorid, kes suhtlevadki toetuse saajatega ja selgitavad neile vahel keerukana tunduvaid dokumente ja seadusi lihtsas keeles lahti.

Samuti aitavad meie spetsialistid projektide koostamisel ja elluviimisel. Peale selle veame põhikoolilastele mõeldud keskkonnateemalist videokonkurssi Mini Negavatt ja 18–30aastastele mõeldud nutikate ressursisäästuideede konkurssi Negavatt. Meie töötajad on enamasti kõrgema haridusega, suur osa neist loodusteaduste kallakuga oma ala asjatundjad, kes saavad töö eest väärilist tasu.

Mõned keskkonnaprogrammist toetatud projektid

  • Ühisvee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine Kaarepere külas Jõgevamaal ja Ubja külas Lääne-Virumaal
  • Audru osavalla ja Raplamaa elanike ohtlike jäätmete kogumisringid
  • Võru vallas Raistes endise põllumajandushoone lammutamine, Viljandimaal Marna külas 85 tonni vana väetise kõrvaldamine
  • Emumäe matkaradade rekonstrueerimine, Kärstna mõisa rahula kiviaia restaureerimine
  • Soome lahe veealuse müra uuring, Haapsalu linnale niiduk Tagalahe meretaimestiku niitmiseks
  • Eistvere järve ujuvsilla ja Emajõe kallasraja rajamine
  • E-Piima biokatlamaja Järva-Jaanis, Aegviidu biokatlamaja
  • Käva 2 kaevanduse sissevarisenud surfiava korrastamine Ida-Virumaal
  • Palade Loodushariduskeskuse kiviminäitus Hiiumaal
  • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo projekt

Allikas: KIK

Populaarne

Tagasi üles