/nginx/o/2009/08/05/217445t1hd7b9.jpg)
Aprillis palus õiguskantsler kaaluda seaduste muutmist, et toetuse tagasinõudmisel oleks välistatud viivise kasvamine ülemäära koormavaks. Riigikogu kiitiski kolmapäeval heaks seaduse, mille järgi ei nõuta põllumajandustoetuse tagasinõudmisel enam põllumehelt viivist, vaid hoopis Euriborist sõltuvat intressi.
Seaduse kohaselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetuse tagasinõude ajatamise korral edaspidi viivist ei nõuta. Selle asemel maksab toetuse saaja intressi, mis on kuue kuu Euribor pluss 3 protsenti aastas, teatas riigikogu pressiteenistus
Sarnane regulatsioon kehtib ka nende toetuste tagasinõudmisel, mida antakse kalandusturu korraldamise seaduse ning struktuuritoetuste seaduste alusel. Lisaks täiendatakse muudetavaid seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivist ei arvestata põhivõlgnevust ületavas osas.
Eelnõu sai alguse sellest, kui 2018. aasta aprillis saatis õiguskantsler riigikogu maaelukomisjonile märgukirja, milles juhtis tähelepanu probleemidele, mis on seotud viiviste arvestamisega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetuste tagasinõudmisel.
Viivise arvestamine lõpeb, kui viivisesumma ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetusraha suuruse.
Õiguskantsler palus kaaluda seaduste muutmist, et toetuse tagasinõudmisel oleks välistatud viivise kasvamine ülemäära koormavaks. Riigikogu maaelukomisjon arutas märgukirja asjassepuutuvate ministeeriumide ja õiguskantsleri bürooga ning lepiti kokku, et koostöös valmistatakse ette seaduseelnõu asjakohaste seaduste muutmiseks.
Teise muudatusena täiendatakse seadusi kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivise arvestamine lõpeb, kui viivisesumma ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetusraha suuruse.
Maaelukomisjoni algatatud eelnõu poolt hääletas 82 riigikogu liiget ja erapooletuks jäi üks saadik.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)