Ilmatark: Jäälillede „õitsemine“

Foto: Elmo Riig

Kuigi talvest on saanud mõneti kauge mälestus, tuleb aeg-ajalt ette kargemaid päevi, näiteks kui mõni torm puhastab taeva pilvedest, mistõttu õhk saab jahtuda – nii võime avastada mõnel hommikul, et öö jooksul on „õitsele puhkenud“ jäälilled.

Tuttav Hiiumaaltki kirjeldas: „Mul oli neljapäeva [6.12.] õhtul imeilusad jäälilled auto katusel, aga nii pime oli, et pilti püüdma ei hakanud, ja metsikult libe. Tulime jala /---/ kursusekaaslastega ja vaatasime, et ühele rehve katsetavale jõnglasele auto ette ei jääks.“ Niisiis, mis on jäälilled ja kuidas nad tekivad?

Üldiselt on nii, et kui mõnel talveööl jahtub õhk tugevasti (ilm on siis tuulevaikne ja enamasti selge, õhus aga on piisavalt niiskust – veeauru), siis võib õhus olev niiskus härmuda välja jäämustritena. Tavaliselt võib neid jäämustreid näha bussipeatustes ootepaviljonide klaasidel, autoklaasidel, ka puidust aialippidel jne, seejuures härmatist puudele eriti ei pruugi tekkida.

Autoklaasidele ja ootepaviljonidele tekivad jäälilled seetõttu, et need pinnad jahtuvad rohlem ja sinna „jääb õhuniiskus jäälilledena kinni“ ehk veemolekulid moodustavad külma pinnaga kokku puutudes huvitavaid mustreid. Natuke keerulisem on asi akende puhul. Tänapäevastele hermeetilistele (õhukindlatele) akendele ei teki eriti jäälilli, kuid vanaaegsetele akendele küll. Miks nii? Vaja on küllalt tugevat soojusvahetust siseruumi ja välisõhu vahel, mis on tagatud just vanaaegsete akende puhul.

„Vanaaegsed“ aknad on enamasti topeltaknad, mille vahele jääb üsna suur ruum. Kuna isolatsioon ei ole kuigi tõhus, siis pääseb sinna vahele niiskust ja tolmu, lisaks sellele jahtub klaas ka seestpoolt. Niiskus hakkab tolmuterade või klaasi mikropragude tõttu moodustama jäälilli. Niisiis, hea kasvulava jäälilledele on kahekordsed vanaaegsed aknad, kuhu vahele pääseb niiskust ja tolmu, st ei ole väga hästi isoleeritud ja vaheruum jahtub küllalt palju. Tänapäevased nn euroaknad on hea isolatsiooniga, vahele ei pääse eriti niiskust ega tolmu, ja enamasti ei teki ka jäälilli. Kui on väga külm ilm (õhutemperatuur on tublisti madalam kui –10 kraadi), siis võib jahtuda ka hästi isoleeritud euroaken niivõrd, et selle sisekülje servadele kondenseerub toaõhus olev veeaur, mis võib pakaselise ilma korral isegi jäätuda, kuid erilisi jäälilli ei teki. Ka ühekordsed aknad sobivad üldiselt jäälillede tekkeks, sest tugevasti jahtunud aken puutub kokku siseruumi õhuga, aknale kondenseerub või härmub vesi kergemini, ka pole ühekordsed aknad nii hea isolatsiooniga, kui topeltaknad, kuid ühekordsetegi puhul on ikka jutt vanadest akendest. Uued aknatüübid tekitavad enamasti lihtsalt külma ilmaga juba kirjeldatud vee kondenseerumist.

Kindlasti on inimesed tähele pannud, et vanade trollibusside ja Ikarus busside (viimased on küll ajalugu, aga küllap on veel paljudelgi meeles) aknad on olnud külma ilmaga enamasti paksult jääs. Põhjuseks ikka see, et akende soojusisolatsioon on nõrk – aken jahtub väga külma ilmaga välisõhu toimel tugevasti, samal ajal hingavad inimesed veeauru välja (bussi keskkonda) ja see tõstab õhu niiskushulka, nii et see soodustab taas jäälillede teket akende sisekülgedele.

Aga mis siis täpselt toimub nendel pindadel jäälillede tekkimise ajal? Igasugune kondenseerumisprotsess vajab jahtumist, veeauru ja mingit laadi mustust (tolm, bakterid jms), viimased annavad kondenseerumiseks vajaliku pinna. Seega on protsess sarnane sademe (lume) tekkega pilvedes: veemolekulid hakkavad jahtumisel „kleepuma“ kristallvõredena tolmukübemetele ja bakterile – moodustuvad lumehelbed, kui jätkub niiskust ja on aega. Sama on ka aknaklaasidel jäälillede tekkimisega: klaas on välisõhu mõjul tugevasti jahtunud, õhus (kas akendevahelises ruumis või siseruumis) leidub niiskust ja klaaspind ei ole täiesti puhas, vaid seal on tolmukübemeid, baktereid, mikropragusid, mille ümber hakkavad veemolekulid esimesena kristallvõresid moodustama. Kui niiskele ja külmale (jäälillede tekkeks valmis olevale) klaasile langeb jääkübemeid, siis hakkavad kristallid tekkima nende ümber.

Kristallvõre ei levi ühtlaselt igas suunas, vaid on mingi eelissuund – põhjus, miks jäälilled meenutavad sulgi või sõnajalalehti. Selliste kujude tekkimise ja liikumissuuna põhjuseks on see, et siis kulub kristallide tekkeks kõige vähem energiat – nad on kõige stabiilsemas olekus ja stabiilsuse poole püüdleb loodus alati. Ammendavat selgitust ilmselt sellele pakkuda ei oska ka teadlased, miks juba mõnekraadine temperatuurimuutus võib tekitada täiesti erinevaid jääkristallide kujusid, eriti kehtib see lumehelveste kohta.

Praegusel eeltalvisel ajal võib metsade ja võsa (eriti pajustiku) vahelt leida peamiselt maapinnal kõdunevatelt lehtpuuokstelt valgeid nn haldjajuukseid (neid moodustisi nimetatakse veellibahärmatiseks, külmalilledeks, jäävillaks ja jäähabemeks). See loodusnähtus olevat seotud üdikulaadse seenega, lisaks veel: nende teke eeldab küllalt kindlaid ilmastikutingimusi, muu hulgas õhutemperatuuri umbes 0 kraadi ümber. Seetõttu leiab neid looduses suhteliselt harva ning üldiselt ühtedes ja samades kohtades. Siiski, viimase lauseosaga on nii ja naa, sest kes käib rohkem võsa vahel ja iga ilmaga (metsamehed, jahipidajad, matkajad, retkejuhid, orienteerujad) ütlevad, et nähtus on soodsa ilmastikuga siiski tavaline. Haldjajuuste tekke üle vaieldakse, kuid kui härmatise puhul pärineb jääniitide materjal õhust, siis haldjajuuste korral on selle allikaks alusmaterjali veega täitunud õõnsused puidus.

Neljapäeval (13.12.) tugevneb põhjapoolse kõrgrõhkkonna mõju. Kohati sajab (märga) lund –  eelkõige põhjarannikul ja Hiiumaal. Puhub tugev kirde- ja idatuul. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 0...–4, meremõjuga rannikul veidi üle 0 °C. Edasine ilm jätkub kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul on enamasti nõrk. Õhutemperatuur on öösiti –4…–9, vastu Läänemerd ainult natuke alla 0 °C, päeviti –1…–5 °C. Edasine ilm võib muutuda: esmaspäeval (17.12.) jääb Eesti Venemaal paikneva kõrgrõhkkonna ja lääne pool valitseva madalrõhkkonna piirimaile. Merelt jõuavad sajupilved, saartelt mandrile liikuv sadu tuleb alla enamasti lumena, võib tuisata, sest kagutuul tugevneb.