Lihatööstused ajavad kilomeetrite viisi verivorste soolde

Jõulukuul suureneb verivorsti tarbimine suure hüppega, kahtlemata tõstetakse praegu paljudes peredes need vorstikesed lauale ja käib proovimine, millised tänavu parimad on, et jõuluõhtul valikuga mitte eksida.

FOTO: Riina Martinson

Lihatööstustes käib praegu kibekiire töö selle nimel, et rahuldada eestlaste verivorstihimu. Pühade hooajal kulub ainuüksi Atria lihameistritel verivorstiteoks sea- ja lambasooli üle 800 kilomeetri, mis pikkuselt on võrreldav teekonnaga siit Lapimaale Rovaniemisse jõuluvana juurde.

Eestis on lihatoodetel kaks magusat müügiaega – jaanipäev ja jõulud.

Atria müügidirektor Meelis Laande ütleb, et suvekuudest on konkurentsitult kiireim aeg juuni ja eriti jaanipäev, kui ostetakse grilltooteid. „Jaanipäevale pakub konkurentsi jõulukuu. Lihatööstuse jaoks on mõlemad pühad suur proovikivi. Näiteks detsembris müüme jõulunädalal verivorsti kuu mahust umbes 45 protsenti,” seletab ta.

Saaremaa Lihatööstuse müügidirektor Koit Repnau tõdeb, et jõulud, liha ja verivorstid on lahutamatu kooslus. „Aasta viimasel kuul tarbitakse meie toodangut tavakuudega võrreldes 30–40 protsenti rohkem. Kui jõulunädal eraldi võtta, siis isegi kaks korda rohkem,” iseloomustab ta.

Kuna lihatoodete realiseerimisaeg pole teab mis pikk, ei saa ladusid varakult kaupa täis toota ja tehased huugavad enne jõule seitse päeva nädalas.

„Vahetult enne pühi lähevad teele viimased suuremad kogused kauplustesse. Tahame ka oma inimestele anda võimaluse jõuludest rõõmu tunda. Järgmine kiirem aeg tuleb enne aastavahetust,” lisab Laande.

Saaremaa tööstus toodab nii ahjulihad kui ka verivorstid jooksvalt tellimuste järgi ja suuri laojääke ei varu. Kokku saadetakse nende pühade eel teele nii palju kaupa, millega saaks täis laduda 22 rekat.

„Ette ei ole selliseid tooteid võimalik toota, kuna realiseerimisaeg on suhteliselt lühike. Seetõttu on iga jõuluaeg tööstuses väga pingeline ja töötame täie võimsusega,” kirjeldab Repnau. „Sellest hoolimata saavad meie inimesed jõulupühad perega veeta ja puhata.”

Kanep ja kaerahelbed

Kuna eestlane armastab verivorsti, siis üritavad lihatööstused ostja tähelepanu püüda kõikvõimalike vorstilisanditega. Mõni tundub esmapilgul üsna uskumatu kooslus.

Laande toob välja, et nende tõeline hitt-toode on kanepiverivorst, samuti on menukas röstitud kaerahelvestega verivorst. Viimased on tunnistatud Tallinna Toidumessi parimateks verivorstideks 2016. ja 2017. aastal.

„Kanepi verivorsti populaarsus kasvas kaks aastat tagasi nii uhkesti, et jäime prognoose tehes jänni,” tõdeb Laande. „Tootsime Kanepi verivorsti nii palju, kui suutsime, kuid tarbija soovis rohkem ja vähesel määral jäi nõudlus rahuldamata. See oli meie jaoks õppetund ja möödunud jõuluajal tegime juba julgema prognoosi.”

Röstitud kaerahelvestega verivorstid võivad lihasõbra kulmu üllatusest kõrgele tõsta, aga tegelikult on need Laande kinnitusel väga klassikalise maitse ja tekstuuriga. „Esmalt võib kaerahelves tunduda kummaline, kuid meenutab verivorstis pigem väikest lihatükki. Seega klassikalise toote austajad ei pea kartma,” ütleb ta.

Rääkides veel uudistoodetest, siis Laande sõnutsi on rusikareegel selline, et uutest toodetest sünnib harva hitt. „Alati ei peagi kõik uudistooted menukaks saama. Kui saavad, on toode tõesti eriline ja väärib oma staatust,” märgib ta.

„Lihatööstused toovad aastas välja sadu uusi tooteid, kuid nendest jäävad pikemaks ajaks letile üksikud. Meie toidutööstuse tootearendus avaldab muljet. Arvestades meie väikest turgu, on Eesti tarbijal vedanud, talle pakutakse pidevalt uusi ja põnevaid tooteid. See on maailmas väga harukordne ja ainulaadne.”

Repnau tõdeb, et uusi tooteid proovitakse küll, aga kõige rohkem ostab Eesti tarbija ikkagi klassikalisi jõulutooteid.

Sea- või lambasool?

Talvetoodetest on kindlasti populaarsemad veretooted. Mõne ostja võib nõutuks teha soolte valik, millesse sisu pressitud. Üha vähem näeb letil kollageensooles vorste, pigem sea- ja lambasooles.

Kollageenkest valmistatakse loomsest kollageenist, mis puhutakse soolteks.

„Kogu protsess on väga töömahukas ja neid valmistavad spetsiaalsed tehased,” selgitab Laande. „Kollageenkesta eelis soole ees: vorstid on kena ja stabiilse kujuga, aga meie kasutame oma tootmises siiski ainult sea- ja lambasooli.”

Lamba- ja seasoole põhiline vahe on suurus, seasooles on jämedamad vorstid ja lambasooles peenemad. Enim ostetakse seasooles klassikalisi tooteid, kuid lambasool on järjest populaarsem. Näiteks toorvorste soovitaksegi rohkem peenikesena ehk lambasooles. Erinevustest võib veel välja tuua, et seasool on lambasoolega võrreldes mõnevõrra õhem.

Verivorst jääb siia

Laande räägib, et jõulutooteid, nagu verivorstid ja süldid, toodavad nad ainult Eesti turu jaoks, neid ei ekspordita. „Igal riigil on oma väljakujunenud maitse-eelistused ja traditsioonilised rahvustoidud. Seega meie jõulutoodete eksportimine ei ole väga lihtne,” seletab ta. „Samas on Inglismaal igas kodus traditsiooniline toit black pudding, mis mõnevõrra meie verikäkiga sarnaneb.”

Ka Saaremaa lihatööstuse verivorstid ja süldid jäävad vaid Eestisse.

Populaarne

Tagasi üles