Ettevõtlikud naised tõid unustatud küladesse joogatrennid

Pop-up-jooga eestvedajad Kakerdaja rabas. Foto: Jaanika Jalast

Eelmise aasta sügise hakul ei olnud Kristil ja Triinul teineteise olemasolust aimu. Ka ei olnud kumbki eriline joogakummardaja, kummardusi küll tehti, kuid need olid rohkem teiste tegevuste poole, pigem suunatud välis-, kui sisemaailma.

Nüüd lood teised. Kristi Kirss ja Triin Jalast sammuvad sama teed, kesksel kohal on jooga, lõppenud suvigi kulges pop-up-jooga rütmis.  See tähendab, et välkjooga kujul korraldasid kaks naist Põhja-Järvamaal joogatreeninguid. Koht ja aeg reklaamiti välja, nemad õpetajate ja ettenäitajatena olid kohal ning nii see suvetuur käis. Ja joogaarmastus... muudkui süvenes.

Ühine joogaarmastus

Kristi Kirss, A. H. Tammsaare muuseumi pedagoog-programmijuht, elab Järva vallas.

Triin Jalast, raamatupidaja-asjaajaja, elab Järva vallas.

Tegemist on eakaaslastega, kes elavad Järvamaal Järva vallas – see on peamine ühisosa. Aasta tagasi ei teadnud nad joogast suurt midagi.

„Minul oli esimene kokkupuude joogaga eelmise aasta oktoobris siinsamas Järva-Jaanis Pamela Marani joogatrennis,ˮ meenutas Triin Jalast. „Jooga seostus mul pigem vanematele inimesele mõeldud rahuliku võimlemistunniga. Siiski otsustasin kohale minna.ˮ

Enne tuli muidugi julgus kokku võtta, sest eakaaslastest ei olnud huvipuuduse tõttu joogasse kedagi kaasa võtta. Pidi minema üksi. Läkski... ja nagu elu ikka läheb, jäi. „Esimene tund oli piisav, et mind joogaga nakatada,ˮ põhjendas ta.

Ka Kristi Kirss tuli eelmise aasta oktoobris tutvustavasse joogatrenni. Elu esimesse. „Olin teinud joogaharjutusi, vaadanud üksikuid videoid internetist, kuid see oli ka kõik. Juba esimeses tunnis muutus minu jaoks jooga olemus,“ meenutas ta.

Teineteist asjaosalised ei tundnud ega ausalt öeldes pannud esimestes trennides tähelegi. Siiski tuli tänavune kevad teistmoodi. Järva-Jaani trennides tärkas ühine joogaarmastus. Pamela Marani kutsus mõlema Rakverre joogaõpetajate kursusele ning edasine on ajalugu.

Kristi ja Triin tegid koolituse läbi ning et vaja oli praktikat, mõtlesid naised jooga tutvustamiseks välja välkjooga formaadi.

Triin Jalast selgitas, et nad otsisid Facebooki oma treeningugrupile sobivat nime. „Igasugused tavalised nimed osutusid liiga pikaks. Järsku kargas mulle pähe sõnapaar pop-up. Seda on tänapäeval väga moekas kasutada küll kohvikute, küll millegi muu juures,ˮ täpsustas ta.

Pop-up-jooga tähendabki jooga tutvustamist välktundide formaadis. „Kutsume inimesed kokku, tuleme kohale, teeme tunni ära ja pakime end taas kokku,ˮ selgitas Jalast välkjoogat.

Esimene pop-up-jooga tutvustustund oli juuli keskel Kristi Kirsi töökohas muuseumis, Vargamäel. Kokku oli joogatuuril kaheksa treeningut, üks Roosna-Allikul (Paide linn), ülejäänud laiali Järva vallas – Aravetest ja Amblast Järva-Jaani, Imavere ja Koeruni. Kaks korda kutsusid erinevad sõpruskonnad neid ka koduhoovi privaattrenne andma.

„Huvi oli erinev, mõnel pool oli inimesi rohkem, teisal vähem,ˮ kommenteeris lõppenud suve Kristi Kirss.

„Osalusrekord 18 inimest pärineb Roosna-Allikult. See arv oli ka meile üllatus, oli ikkagi suvi, aga inimesed leidsid siiski igapäevategevuste ja puhkuse kõrvalt aega tulla meie joogatundi.“

Pop-up-jooga tuur sai läbi augusti lõpus Amblas. 88 inimest, valdavalt naised, harva sattus treeningule ka mehi, aktiivseim joogahuviline näitas end kuuel treeningul – nõnda said kokkuvõtete tegemise aegu asjaosalised kirja panna. Valdavalt said välkjoogast osa alaga esmatutvust tegevad inimesed.

Iseendale pühendumine

Miks aga üldse jooga?

Kristi Kirss selgitas, et jooga ühendab füüsilise ja vaimse poole. „Joogaga tegeledes saad juurde nii füüsilist tugevust kui olla kontaktis oma keha ja meelega,ˮ arutles ta. „Mis kõige parem, joogatundidest saadud teadmised saab võtta igapäevaellu. Ülemõtlemise vältimine ja kohalolekutunne on vast ühed olulisemad märksõnad.“

Siiski tasub märkida, et suvine pop-up-jooga oli pigem mõeldud intensiivse treeninguna kui süvitsi joogamaailma minekuna. Samas ei tasuks sealt oodata spordisaalidest nähtut. „Kui tavalisel rühmatreeningul näidatakse harjutused ette, sinu osa on need järele teha ja sellega asi suures osas piirdub, siis joogatundides õpetatakse ennekõike endale keskenduma, oma keha jälgima, teadlikult lähenema,ˮ lisas Triin Jalast. „Rühmatreeningutega võrreldes on jooga kindlasti palju personaalsem.ˮ

Välkjooga sai suvega selleks aastaks läbi. Triin Jalast ja Kristi Kirss andsid fännidele teada, et jäid paikseks, koguvad joogatundides käimisega energiat ja annavad kumbki oma joogatreeninguid.

Järgmise aasta suvel võiks pop-up-jooga tuur taas toimuda juba nii, et asjaosalistel on huvilistele välja jagada ka joogatunniks vajalik varustus. Piirkond võiks laieneda, miks ei võiks Põhja-Järvamaast saada Järvamaa, Järvamaast kunagi tulevikus aga Eestimaa.

KOMMENTAAR

Pamela Maran, joogaõpetaja:

Pop-up-teema on minu arust täiesti geniaalne! Hullult kihvt, et nad sellele ideele tulid. Endasse vaatamine muudab inimest ja on kole kahju, et paljud väiksemad kohad jäävad võimalusest ilma puhtalt seetõttu, et pole õpetajat.

Sisult on Triin ja Kristi teadlikkuse saadikud väikekülades ja see on ikka suur õnnistus sadadele inimestele. Ilmselt nad ise ei hooma seda olulisust veel nii hästi.

Vaimsed teemad on üle Eesti väga populaarsed, aga ma tahan sellesse teemasse tuua pigem teaduslikumat lähenemist.

Ma ei lähtu koolitamisel sellest, mida mulle on õpetatud, vaid sellest, mida olen kogenud, mida mu kümned õpilased on kogenud ja mida teadus on kinnitanud.

Kui mõni mu õpilane hakkab rääkima südametšakrast, siis ma küsin: kas sa tead, mida see tähendab? Kas sa oled seda tundnud?

Kui ei, ära räägi. Pole vaja ajada häma ja hirmutada inimesi praktikate juurest ära keerulise ja pseudodiibi jutuga.

Tegelikult on teadus jooga või meelepraktikate taga ülimalt lihtne ja tõhus. Kes isegi ei tea seda tausta, mida räägib teadus, võib aastase praktika peale öelda lihtsalt kogemuse põhjal, et jah, midagi on muutunud.

Kristi Kirss:

Tegelikult on kõigi füüsiliste eneseületuste taga siiski vaimne eneseületus. Ületada laiskus, eemaldada vabandused, hoida järjepidevust ja lihtsalt tegutseda, unustades selle, mis on tulemas.

Eesmärgid on küll head, aga alati ei pea neid seadma. Lihtsalt olla hetkes, anda endast parim, see on oluline ja nii me ka areneme.

Uskuda endasse, õppida lahti laskma nii füüsilistest kui ka emotsionaalsetest pingetest. Hoolida endast ja kõigest meie ümber. Andestada, kui me langeme, sest langused on ju selleks, et taas tõusta.