Orgaanilist väetist saab asendada mahedate looduslike mineraalidega

Ain Alvela
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bioloogilised looduslikud väetised ja mullaparandajad on saadaval ka granuleeritud kujul ja külvatakse neid põllule näiteks tavalise väetisekülvikuga nii, et väetis satuks mulda just õigesse kohta.
Bioloogilised looduslikud väetised ja mullaparandajad on saadaval ka granuleeritud kujul ja külvatakse neid põllule näiteks tavalise väetisekülvikuga nii, et väetis satuks mulda just õigesse kohta. Foto: Ain Alvela

Looduslikel mineraalidel põhinevaid väetisi on sobilikum anda põllule vahetult enne külvi või rohumaadel kevadise kasvu alguses pealtväetisena. Nii on võimalik vähendada ka toitainekadu.

OÜ Agri Partneri mahevilja sisendite müügijuht Aive Jänes pakub ühe võimalusena mullas toitainekadu vähendada vahekultuuride kasvatamist sügistalvisel perioodil. Muide, talviste vahekultuuride kasvatamist uuritakse Eesti Maaülikoolis, kusjuures üks uus Eestis uuritav vahekultuur on näiteks talivikk.

Aive Jänes teab, et kuna väetiste maksumus mahetootmises võib olenevalt tootmisettevõttest olla suur, uuritakse Eesti Põllumajandusuuringute Keskuses haljasväetiseks kasvatatava eelkultuuri väetamist. Näiteks põldhein, mis kasutab hästi kaaliumväetisi, võib olla väga hea eelkultuur teraviljale, mida omakorda enam ei väetata. Samuti tehakse söödatootmise katseid, sest rohumaade saagikus on maheloomakasvatuses sageli väike.

Mahetootmises kasutatavad mineraalväetised ja mullaparandajad erinevad Jänese sõnul eelkõige selle poolest, et kui mineraalidega püütakse leevendada toitainete puudust mullas, siis mullaparandajad aitavad neutraliseerida mulda, et tekitada taimekasvuks soodne keskkond.

„Aktivaatorite ja biostimulaatorite erinevused on väga väikesed. Need on üldjuhul tooted, mis sisaldavad mikroorganisme või toitaineid, mis aitavad aktiviseerida mullaelustikku mullas,” kirjeldab ta. „Mahetootmises kasutatakse biostimulaatoreid valdavalt seemnete külvieelsel töötlemisel, et aidata taimedel kiiresti kasvada ja saavutada kasvueelis eelkõige umbrohtude ees.”

Aive Jänes kinnitab, et mahetootmises ei pea mineraalväetisi kasutama suurtes kogustes. Kultuuride lämmastikuvajaduse saab sageli kompenseerida liblikõieliste haljasväetiste, vahe- või eelkultuuride kasvatamise ja sõnniku andmisega. Kui aga sõnnikut kasutada pole või ei jagu seda piisavalt, tulekski mõistlikes kogustes kasutada just fosfori, kaaliumi, väävli, magneesiumi ja muude elementide puuduse korvamiseks vastavat mahemineraalväetist.

Ta kinnitab, et mahetooteid võivad kasutada kõik põllumajandustootjad, olenemata tootmise suunast. Ta toob näiteks, et mõnel kivijahude baasil toodetud väetisel on lisaks toitainetele ka mulla happesuse neutraliseerimise võime. Tavatootmises võib asendada sünteetilisi taimekaitsevahendeid alternatiivsete looduslike toodetega, et vältida resistentsust ja tugevdada taimede tervist. Ka näiteks seemnete töötlemise (puhtimise) osas on tema kinnitusel tavatootjaid, kes enda tervist väärtustades on loobunud keemilistest puhistest ja kasutanud hoopis mikroorganismide baasil tehtud tooteid. Või kasutatakse mikrobioloogilisi tooteid taimejäänuste (põhu) lagunemise kiirendamiseks.

Jänes siiski kahtleb, kas kõiki mahetooteid tasub üks ühele tavaviljelusse üle võtta, küll aga on nende oskuslik kombineerimine mõistlik ja edasiviiv.

Kulude poolelt on võrdlust keeruline teha, sest tootjate tingimused ja võimalused on erinevad. Jänes tõdeb, et mahetootmise väetised on üldjuhul kallimad tavatootmise omadest. Nagu ka maheteravilja kokkuostuhind on tavavilja omast kõrgem.

„Samas on maheviljeluses kasutada lubatud kaaliumväetistes teinekord näiteks kaaliumi (ka väävlit) palju, mistõttu neid polegi vaja suurtes kogustes kasutada ja kulutused pole ka suured,” märgib ta.

Hea saagi tagab terve terve muld

Mükoriisa

* Taimede ja seente vahel toimuv vastastikku kasulik toitumine.

* Taimejuured põimuvad läbi seeneniidistiku, moodustades mükoriisa ehk seenjuure.

* Taim saab seentelt vett, mineraalaineid (peamiselt fosforit) ja vitamiine.

* Seened saavad taimedelt süsivesikuid.

* Põhikultuuri nakatamine mükoriisaga aitab suurendada taimede juurte ulatust.

Orgaaniline maheväetis

* Orgaanilise väetise all mõeldakse tavaliselt sõnnikut või n-ö taimset massi, mis viiakse künniga mulda, siin on need vahekultuurid, haljasväetiskultuurid jmt.

* Põhiliselt mõeldud orgaanikal põhineva kaaliumi, lämmastiku ja fosfori mulda viimiseks.

* Koosneb orgaanilistest ja mineraalsetest komponentidest, mis lahustuvad mullas aeglaselt ja mida taimed kasutavad kaua.

Mineraalne maheväetis

* Põhiliselt kaaliumi, aga ka teiste mineraalide mulda viimiseks.

* Kaaliumimineraalid stimuleerivad mulla aktiivsust ja parandavad pinnase struktuuri.

* Toitained vabanevad järk-järgult kogu taime kasvuhooaja vältel.

* Kaaliumväetiste pH tase on neutraalne ja kloorisisaldus väga väike.

Allikas: Agri Partner

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles