Kuidas saada võrdseks?

Foto: Urmas Luik

Täna kogunevad Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead Euroopa ülemkogu kohtumisele, et võtta vaatluse alla Euroopa Liidu eelarvekava aastaiks 2021−2027. Sellest, milliseks see eelarvekava kujuneb, sõltuvad otseselt Eesti põllumeestele makstavad toetused, mis sellestsamast katlast jagatavatele Euroopa vanade riikide põllumajandustoetustele praegu oluliselt alla jäävad.

Kuidas siis ikkagi saada võrdseks võrdsete hulgas? Üks võimalus on protesti avaldada. Nii läkitasid Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste esindusorganisatsioonid läinud reedel Euroopa Liidu juhtidele avaliku pöördumise, kutsudes üles ühise põllumajanduspoliitika raames makstavaid otsetoetusi Euroopa Liidu riikide vahel õiglaselt jaotama. Lisaks korraldatakse täna ennelõunal Brüsselis Schumani väljakul meeleavaldus, kus nõutakse ausaid konkurentsitingimusi Euroopa ühisturul. Oma toetust meeleavaldusele on sotsiaalmeedia kaudu võimalik avaldada kõigil.

„Algsed ajaloolised referentstasemed, mille põhjal Eesti otsetoetused on arvestatud, ei peegelda adekvaatselt meie tootjate praegust olukorda ja tootmiskulusid. Meie põllumehed on uhked, et nad on Euroopa Liidu kodanikud, mistõttu on ka õiglastel tingimustel toimiv Euroopa ühisturg meie põllumeestele nii oluline,“ on sellega seoses rõhutanud põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Ent võrdsuse saavutamiseks on teinegi võimalus. Omal ajal, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, pärjati liitumiskõneluste pidanuid rohkete aurahadega. Kuid just need rahvuskangelased „võitlesidki“ meile välja need ebavõrdsed tingimused. Mõistagi ei toiminud nad omatahtsi, vaid riigilt saadud volituste alusel. Eks see oli omamoodi paratamatus, sest liitumistingimustele allakirjutamisel oli Eesti väikevenna rollis.

Et riik selliste tingimustega toona leppis, on nüüd (ja on juba aastaid alates liitumislepingu sõlmimisest) ka riigi kohus meie põllumeestele võrdsed tingimused tagada. Ehk siis toetuste vahe peaks kinni maksma seesama meie oma Eesti Vabariik.

Valitsejate viited sellele, et riigil puuduvad toetuste tasandamiseks vajalikud vahendid, ei ole asjakohased kõige selle taustal, kuidas võimukandjad riigi rahakotiga ringi käivad. Mõeldes näiteks nn katuserahadele või praegu aktuaalsele 143 miljonile eurole, mille valitsus tahab Eesti Energiale ei-tea-mille-jaoks anda. Selliseid sadu miljoneid on meil jagamiseks jagunud kahjuks peaaegu igal aastal.