Eesti ilm soojeneb maailma keskmisest kiiremini

Kui tänavu juulis võis Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa põua käes vaevleval viljapõllul toimuvat pidada erakorraliseks, siis järgmise põllumeeste põlvkonna jaoks on säärane pilt tavaline.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Keskmine õhutemperatuur on viimastel aastakümnetel kogu maailmas kasvanud. Mõnekraadine muutus ei tundu justkui midagi erilist olevat, ometi mõjutab see otseselt põllumehi ja kõiki teisigi. Isegi kui keskmine muutub vaid õige pisut, siis äärmused suurenevad. Seega see, mis praegu on väga ekstreemne ilm, muutub tulevikus tavaliseks.

Kes tahab aimu saada, milline ilm valitseb Eestis siis, kui praegu sündivad lapsed pensioniikka jõuavad, sel tasub reisida Šotimaale. Nimelt arvatakse, et aastal 2100 võib Eesti kliima sarnaneda praegu seal olevaga, räägib Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna teadur Triin Saue.

Kui lühiajaline prognoos on meil juba väga täpne ja selle täituvus 98 protsenti, siis mitte keegi ei oska öelda, milline ilm on täna 30 aasta pärast. Küll aga saab prognoosida keskmist ilma.

„Senise põhjal võib kindlalt öelda, et kliima soojenemine toimub ka tegelikult ja soojenemine jätkub edaspidigi,” rõhutab Saue.

Ennustatav kliima soojenemine on globaalne, aga inimest huvitab kõige rohkem, mis hakkab juhtuma tema elupaigas.

„Ka meil Läänemere ääres toimub soojenemine: nii on seni olnud ja jätkub edaspidi,” ütleb Saue.

Läänemere-äärse piirkonna ilma iseloomustab suur varieeruvus. Kui vaadelda kahte järgnevat aastat, siis nende keskmised ilmaandmed võivad kokkuvõttes tulla täiesti normikohased, kuid tegelikult oli üks aasta ühes suhtes äärmuslik, teine vastupidises suunas.

„See suund ei muutu ja meie kliima suur varieeruvus jääb püsima ka 30 aasta pärast,” tõdeb Saue ja lisab, et kardetavasti äärmuste ulatus suureneb veelgi.

Ilmaandmed näitavad, et Eestis on soojenemine olnud suurem kui globaalne keskmine.

Aastatel 1966–2010 on keskmine õhutemperatuur tõusnud kõikides Eesti vaatlusjaamades. Aasta keskmine temperatuur on tõusnud 1,6–2 kraadi, kõige enam jaanuaris – üle viie kraadi. 20. sajandi teises pooles toimus suurim soojenemine veebruaris ja märtsis.

Sademete hulk on viimase 45 aasta jooksul samuti pisut suurenenud, ehkki ebaühtlaselt – kõige rohkem on kasvanud sademete hulk jaanuaris ja juunis, vähenenud aga aprillis ja septembris.

Inimesed märkavad vast kõige enam seda, et suurenenud on ekstreemsete päevade arv. Vaatlusandmete põhjal on aastatega kasvanud nii kuivade kui ka vihmaste päevade koguarv.

Kas võtame mõistuse pähe?

Keskkonnaagentuuri kliimaprognoos räägib kahest võimalikust stsenaariumist. Ühel juhul võtab inimkond mõistuse pähe ja piirab kasvuhoonegaaside emissiooni. Teine väljavaade on pessimistlik: inimkond jätkab vanaviisi.

Mõlemal juhul liigume ikkagi kliima soojenemise suunas. Kui Eesti alal on kliima kiiremini soojenenud kui maailmas keskmiselt, siis sama tendents võib jätkuda: talved soojenevad, sajab vähem lund ja lumevaba märts on soojem. Kindlasti tuleb vahele ka lumiseid ja väga lumiseid talvi.

Soojenevad just talve- ja kevadkuud, väiksemat temperatuuritõusu on oodata suvel, aga kaugemas perspektiivis soojenevad ka suved. Tulevikus kujuneb meil välja veel suurem erinevus maismaa ja merealade vahel. Mida kaugemasse tulevikku vaadata, seda rohkem erineb ilm sisemaal ja mere ääres.

Kui temperatuur on suhteliselt kindlalt prognoositav, siis teine lugu on sademetega. Mitmed mudelid näitavad tulevikku ses suhtes isemoodi, küll aga on tõenäoline, et sademeidki on rohkem tulemas. Talve- ja kevadkuudel on maismaal ohtramalt sademeid, suvel mere kohal.

Sademete koha pealt võib muutuda seegi, et tõenäoliselt on kaugemas tulevikus Lõuna-Euroopas senisest vähem sademeid, aga Euroopa põhjaosas rohkem.

Miks tasub teada?

Kui keskmine temperatuur tõuseb pisut, siis ilmaäärmused suurenevad. Seega see, mis praegu on meie jaoks väga ekstreemne ilm, muutub tulevikus tavaliseks. Sama on sademetega. Kui sademete kogusumma muutub õige pisut, siis tugevamad sajud suurenevad veelgi ja seal, kus praegu vähem sajab, sajab veelgi vähem. See aga mõjutab taimekasvatust väga tugevalt.

Talvede soojenemine tähendab, et sagedamini esineb nullkraadiseid päevi. Sageli tuleb sulatab-külmetab-sulatab-päevi. Ennustatakse tormide arvu kasvu. Mõnel talvel ei tekigi püsivat lumikatet, siis napib kevadel mullas niiskust.

Uued taimed meie põllul

„Tegelikult ei ole kliimamuutus taimekasvatusele ilmtingimata ja ainult negatiivne,” märgib Saue. „Üldiselt hinnatakse, et mõõduka keskmise temperatuuri tõusuga – üks kuni kolm kraadi – kaasneb põllumajandussaakide tõus.”

Põhjamaade ja Eesti jaoks on keskmise temperatuuri tõusust tähtsam aastaaegade alguse ja kestuse muutumine, samuti muutused kliima varieeruvuses ja ekstreemsustes, mis võivad positiivsed muutused hoopis vastupidiseks pöörata. „Neid muutusi oleme tegelikkuses juba kogenud,” nendib Saue.

Meie põllumeeste elu mõjutavad enim teraviljasaaki vähendavad ilmastikuolud: põud või liigniiskus vahetult enne ja pärast külvi, kõrgenenud temperatuur ja põud kõrsumise ajal, samuti tera täitumise aja kõrgenenud temperatuur. Koristust raskendavad ja kahju tekitavad ka tugevad sajud tera täitumise ajal või pärast valmimist.

Talivilju hakkavad mõjutama varieeruvad talvitumistingimused. Proteiinikultuuridel (näiteks raps, uba, hernes) mõjutab saagi kujunemist õitsemisaja kõrgem temperatuur. Just nende probleemidega saab tegeleda sordiaretus.

„Aga positiivse poole pealt võib välja tuua, et kliima soojenemisega pikeneb vegetatsiooniperiood, mis praegu on meil põhiline taimekasvatust limiteeriv tegur,” toob välja Saue.

Aastatel 1965–2013 on nii üldine kui ka aktiivne vegetatsiooniaeg Eestis pikenenud keskmiselt kolme nädala võrra, seda peamiselt tänu varasemaks nihkunud kevadele. Enam on kevad varasemaks nihkunud Kagu-Eestis, vähem Kirde-Eestis.

Hinnanguliselt jääb keskmine muutus taimede vegetatsiooniaja pikkuses sajandi keskpaigaks vahemikku 17–37 päeva ja sajandi lõpuks 33–86 päeva, sõltuvalt asukohast ja soojenemise stsenaariumist.

„Kui senine kasvuaja pikenemine on eelkõige toimunud kevade varasemaks nihkumise tõttu, siis temperatuuri jätkuval tõusmisel pikeneb taimede kasvuks sobilik aeg tõenäoliselt ka sügise arvel,” pakub Saue. „Samas pole tõenäoline, et sügise pikenemine kultuuride kasvule kevadega võrreldavat kasu tooks, kuna soojenemisega jääb siiski muutumatuks sügisene vähene valgusintensiivsus ja lühikesed päevad.”

Küll aga tuleb soojalembeste kultuuride valmimisele kasuks soojema aja pikenemine.

„Aktiivse taimekasvu aeg, mil õhutemperatuur on püsivalt üle 10 soojakraadi, pikeneb aastaks 2050 prognoosi kohaselt 11–25 päeva ja aastaks 2100 22–64 päeva võrra, mis võimaldab selliste kultuuride kasvatamist, mis senini lühikese kasvuaja tõttu ei valminud,” kõneleb Saue.

MIDA OODATA?

Eesti kliima soojeneb kiiremini kui maailmas keskmiselt.

Talved soojenevad, sajab vähem lund.

Kaugemas perspektiivis soojenevad ka suved.

Märts on tihti lumevaba ja kevadel napib mullas niiskust.

Sagedamini tuleb põuaseid ja sademerohkeid perioode.

Ennustatakse tormide arvu kasvu.

Suureneb sisemaa ja mereäärsete alade ilma erinevus.

Vegetatsiooniaeg pikeneb.

Eestis kasvatatakse taimi, mis senini lühikese kasvuaja tõttu ei valminud.

Populaarne

Tagasi üles