:format(webp)/nginx/o/2018/10/04/11466045t1heb1c.jpg)
Eesti Looduseuurijate Selts asus tänavu sügisel Eesti metsades vääriselupaiku kaardistama. Hinnanguliselt on metsades peidus veel tuhandeid hektareid kõrge kaitseväärtusega vana loodusmetsa kilde, mis asuvad sageli nn raieküpsetes metsades ja raiesurve nendele aladele on suur.
Eksperdid plaanivad laialdase inventuuri käigus üles leida ja registreerida mitu tuhat hektarit vääriselupaiku üle Eesti, esimeste kuudega on riigimetsas kaardistatud ligi 300 hektarit kõrge loodusväärtusega alasid.
Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud vanade loodusmetsade tükid, mis on koduks mitmetele haruldastele või ohustatud liikidele - sestap vajavad need alad kaitset.
Eestis inventeeriti viimati VEP-e süstemaatiliselt aastatel 1999-2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni 50 protsenti olemasolevatest VEP-idest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.
Kuna need alad asuvad sageli nn raieküpsetes metsades, siis raiesurve nendele aladele on suur - kogemus näitab, et iga aastaga jääb selliseid kohti üha vähemaks.
“Eesti metsades on peidus veel tuhandeid hektareid kõrge kaitseväärtusega vana loodusmetsa kilde, mis aitavad meie metsade elurikkust hoida. Kuna need alad asuvad sageli nn raieküpsetes metsades, siis raiesurve nendele aladele on suur - kogemus näitab, et iga aastaga jääb selliseid kohti üha vähemaks,” rääkis vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis.
“Kuna riik ei ole hoolimata korduvatest keskkonnaühenduste ja ekspertide palvetest näidanud initsiatiivi vääriselupaiku laialdasemalt inventeerida, tulime sel teemal riigile appi,” selgitas Nellis.
Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad lähtuvalt keskkonnaministri määrusest ja FSC sertifikaadi põhimõtetest automaatselt kaitstud.
Eramaadel on VEP-ide kaitse vabatahtlik, maaomanikud saavad riigiga sõlmida nende alade kaitseks tasustatud lepingu. Käesolev vääriselupaikade inventuur keskendub riigimaadele, kus on ka kõige rohkem vääriselupaiku säilinud.
Inventuuri viivad Eesti Looduseuurijate Seltsi eestvedamisel läbi vääriselupaikade määramise tunnistust omavad spetsialistid. Vastavalt vääriselupaikade määrusele kontrollivad andmeid Keskkonnaameti spetsialistid, kes edastavad need Keskkonnaagentuurile registrisse kandmiseks.
Projekti raames on plaanis koolitada juurde spetsialiste, kel oleks pädevus vääriselupaiku määrata, et tagada vääriselupaikade registreerimise pikaajaline jätkusuutlikkus. Aastatel 2018-2020 läbiviidavat vääriselupaikade inventuuri projekti toetab Baltic Sea Conservation Foundation.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)