Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Jahirahu kuulutatakse sel aastal välja Võrumaal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mullu kuulutati jahirahu välja Kuremaa lossi trepilt.
Mullu kuulutati jahirahu välja Kuremaa lossi trepilt. Foto: Eesti Jahimeeste selts

Sel aastal kuulutatakse üleriigiline jahirahu välja 21. detsembril Võrumaal Tamula järve ääres pidulikul üritusel.

Jahirahu kuulutatakse pidulikult välja Võrumaal Tamula järve ääres, pärast seda peavad jahimehed pidu. Jahirahu hakkab Eesti metsades kehtima 21. detsembri õhtust ja kehtib jõulupühade lõpuni, 26. detsembrini.

"Kui sa otsustad ise, et jõulude aeg püssiga metsa ei lähe, siis on see üks väike oluline asi. Kui aga hulga inimesi seda koos otsustab, siis on see suur ja väga oluline asi," sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Jahirahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Sel ajal jahimehed loomi ei lase, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa.

Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe.

Eesti Jahimeeste Selts on sõnastanud ka põhjused, miks on jahirahu tänaseni oluline pidada:

  1. Jahimees väärtustab seda kui olulist ja sügavalt eetilist osa jahinduses. Kuna kolmepäevane jahirahu ei tulene seadusest, on see jahimeeste endi poolt kokku lepitudtraditsioon. Mitmed seltsid peavad ka jahirahu pikemalt, see on seltside enda otsus.
  2. Jõulupühadel toimuv jahirahu on oluline nii looduse kui ka inimese jaoks. See on ideaalne aeg mõtiskleda enda ja looduse suhetest ning võtta aeg maha ja tuletada meelde lõppeva aasta olulisi sündmusi (arutleda selle üle mida on tehtud hästi ja mida võiks teha teistmoodi).
  3. Jahimees austab sellega metsloomi ja looduslikku mitmekesisust. Ajaga on jahipidamises palju muutunud, ent austav suhtumine saaki on jäänud samaks. Lisaks on nt meil elutsevaid suurkiskjaid – hunti, ilvest ja karu võimalik paljudes Euroopa riikides ainult loomaaias näha.
  4. Jahirahu on loodust hoidev traditsioon ning Eesti jahimees selle hoidja. Looduse hoidmine lähtub austavast suhtumisest ümbritsevasse. Väga olulist osa on selles mänginud ka meie ühtne ja jätkusuutlik ulukimajandus.
  5. See on sobiv aeg, kus jahimehed saavad selgitada ja õpetada jahinduse olulisust, ulukite harjumisi ja nende käitumist neile, kes loodusega tihti kokku ei puutu. Kindlasti aitab see paremini mõista jahindust kui hobi või elulaadi ning selle tähtsust kaasaegses ühiskonnas.
  6. Sel ajal saab jõululaua taga nautida õnnelikku ulukiliha ja kvaliteetselt lähedastega aega veeta.
  7. Samuti on see aeg ideaalne tegemaks parim jõulukink ehk minna pere ja lähedastega Eestimaa looduse ilu nautima. Võib-olla õnnestub teha mõni ilus pilt metsaelust.
Tagasi üles