/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/09/18/5855549t1hcaf9.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjon tutvub teisipäevasel väljasõiduistungil Karjakülas asuva karusloomakasvandusega.
Keskkonnakomisjoni esimees: karusnaha tootmine ei ole inimese eluks oluline tööstusharu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul vajavad karusloomade kasvatusega seotud küsimused lahendusi ja on taas päevakorras seoses 18 riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga.
„Nimetatud eelnõu näeb ette lõpetada loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil,“ selgitas Vakra.
Ta lisas, et kraed ja kasukad ei kaalu üles loomade kannatusi ning keskkonnakahju.
„Minul on karusloomakasvatuste tuleviku küsimuses selge isiklik hoiak, mis on diskussioonide käigus vaid süvenenud – 21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk,“ rõhutas Vakra.
Keskkonnakomisjon tutvub kohapeal olukorraga, sest endiselt on tulnud teateid, et jätkuvalt ei suudeta Eestis tegutsevates karusloomakasvandustes täita isegi intensiivpidamise tingimustele vastavaid nõudeid.
Karusnahk on luksuskaup ning karusnaha tootmine ei ole inimese eluks oluline tööstusharu, märkis Vakra.
Ta lisas, et karusloomakasvatajatele on mõistlik kehtestada üleminekuaeg oma tegevuse lõpetamiseks. Peab olema piisav üleminekuaeg, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha või läbiks ümberõppe ja et ettevõtjad leiaksid uusi väljakutseid. Seepärast võiks olla, et enne 2019. aasta 1. juunit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad näiteks kuni 2024. aasta 31. maini.
Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.