Külaelanike seas tehtud küsitluse tulemused üllatasid positiivselt

Foto: Nalinratana Phiyanalinmat / PantherMedia / Nalinratana Phiyanalinmat

Eesti Külaliikumise Kodukant hiljutise küsitluse kohaselt peavad maal elavad inimesed koduküla eeliseks eelkõige looduslähedust ja head kasvukeskkonda lastele.

"See on  mõnevõrra üllatav tulemus, sest tundub, et paljukardetud elanike väljavool  küladest on pidurdunud. Ka uusi tulijaid jagub - vastajaist 15 protsenti oli elanud maal alla 10 aasta," märkis Kodukandi strateegia ekspert Ivika Nõgel.

Külaliikumine Kodukant on koostamas Eesti külaliikumise strateegiat, mis võtaks arvesse Eestimaa külade, alevike ja väikelinnade tegelikku olukorda ja vajadusi. Strateegiaga loodetakse leida vastuseid, kuidas maakogukonnad tegelikult elavad.

Kuigi maaelu ühe suurema ohuna märgiti elanikkonna vananemist, tõdes 28 protsenti vastajaist, et noori peresid tuleb maale juurde. Ka maaelu olulise väärtusena nimetati noorte perede lisandumist.  "Nii et võib öelda küll, et tendents on  muutumas," vahendas Nõgel. 

Paljudel juhtudel kipub olema ikka nii, et külaelul on üks aktiivne vedaja ja teised pigem passiivsed järgijad - tulevad talgutele või külapeole, aga jäävad pigem tarbija rolli, mitte ei ole kaasatud.

Külaliikumise Kodukant strateegia uuendamise raames korraldatud küsitlusele vastas üle 200 inimese kõigist maakondadest üle Eesti. Vastajate keskmine vanus oli 48 aastat ning maal olid vastajad elanud keskmiselt 32 aastat. Külaliikumine korraldas küsitluse tulemusi silmas pidades möödunud nädalavahetusel ka külade esindajate arutelu.

Oluline ise toime tulla

Koduküla tugevusena märkisid vastajad ka head asukohta, rahu, vaikust ja turvalisust.  "Turvalisus on külade jaoks olnud alati üks oluline teema ning vajadus suurendada kogukonna liikmete teadmisi, oskusi ja valmisolekut kriisiolukordadega toimetulekuks on eesmärgiks ka Eesti külade maapäeva manifestis,"  rääkis Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

"Külad on olnud agarad korraldama vastvasisulisi koolitusi, head koostööd kohaliku politsei- ja päästeteenistusega on üles näidanud näiteks Pärnumaa Kodukant," lisas ta.

Positiivseks peeti ka sotsiaalsete võrgustike rohkust maal. "Arutelul toodi positiivsena välja näiteks see, et maal  jagub inimestel üksteise jaoks rohkem aega," vahendas Nõgel.

Teed on kehvas olukorras 

Suurima probleemina märkisid küsitlusele vastajad teede, sealhulgas kohalike teede olukorda.

Kuigi ülekaalukalt vastati, et kodukülas teevad kõige rohkem rõõmu head suhted inimeste vahel,  selgus analüüsi käigus, et puudu jääb eesmärgistatud koostööst nii küla sees kui teiste küladega.

"Paljudel juhtudel kipub olema ikka nii, et külaelul on üks aktiivne vedaja ja teised pigem passiivsed järgijad - tulevad talgutele või külapeole, aga jäävad pigem tarbija rolli, mitte ei ole kaasatud.  Kaaluda tasuks ka põlvkondade vahetust külaelu vedamisel - teatepulga andmine uutele tulijatele tooks kaasa uusi ideid ja koostöömudeleid," nentis Nõgel. 

Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk täiendas, et kaasamiseks vajalikke oskuste ja tehnikate jagamisega saab aga külaliikumine õla alla panna. "Inimeste võimestamine külades ja elukestev õpe on samuti üks külade maapäeva manifestis märgitud põhieesmärke."

• MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid.
• Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu,  pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.